Eesti

TÕNIS ERILAIU AUTORIKÜLG

UNUSTATUD PAGULASED: kuidas mõisnike julmuse ja Vene sõjaväe eest Rootsi põgeneti (1)

Tõnis Erilaid, 25. jaanuar 2020, 00:01
SUUR PÕGENEMINE: Esimene põgenikelaine hääbus 1870. aasta paiku ja pilte pole sellest ajast jäänud. See foto on teise ja kaugelt suurema põgenikelaine ajast. Pagueestlased ootavad 1944. aastal ärasõitu purjekal Juhan. Foto: Filmiarhiiv
Ränga orjapõlve ja paarikümneaastase sõjaväeteenistuse eest hakkasid eestlased tuhandete kaupa Rootsi põgenema. Mindi veel 19. sajandi lõpulgi. Selle takistamiseks olla Hiiumaal rahvasuu järgi iga pere juurde rannavaht ehk – nagu naabrite juures Muhus kutsuti – tonger pandud. Siis peeti ühes talus pulmi, külalisi tuli hulgem. Ka vahisoldatitel lasti suu seks teha. Märjuke olnud nii kange, et vahid norinal magama jäid. Hõiskav ja rõõmustav pulmarahvas aga purjetas juba Rootsimaa poole. Nagu praegu trotsivad pagulased surma Vahemerel, nii purjetasid  ja sõudsid eestlased oma kipakatel paatidel merele, et õnnistatud Rootsi jõuda.

Jooksu taheti panna isegi Rootsile nii kaugest paigast kui Lüganuse. Kihelkonnakohtu protokolliraamatus 1806. aastal on kirjeldatud kuue pärisorja põgenemiskatset Georg Gustav von Wrangelli Saka mõisast. „Saka mõisa omaniku kaebuse peale kutsuti kohtu ette Tomas Seppa Marti poeg, Niggula poeg Mart, Simona Jürri Jaak, Seppa Marti Mihkel, Reinu Jürg ja Hannuse Jürri Juhhann. Niggula poeg Mart oli välja rääkinud, et Jaagul ja Juhhanil olnud juba läinud aastal nõu ühes temaga joosta Rootsi. Mart oli mõisa vahimees ja tahtnud mõisas ühe rahalaeka lahti murda. Mehed tunnistasid kõik põgenemisplaani.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

11. jaanuar 2020, 00:01
Must Mari ehk Saladuslik maja Tartu maantee 36
4. jaanuar 2020, 00:01
Tartu rohukaupmees lootis kogu Eesti muusikaga üle ujutada
28. detsember 2019, 00:01
Jõnkadi, jõnkadi jõulud tulevad – jõulud tulevad, mured lähevad!*
25. detsember 2019, 11:04
Vana aja lugu: kirjanikust krahvihärra õnnetu õhusõit

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee