Mitme näoga Leonhard Ritt: ülekaranud enamlaste diviisiülemast sai Vabadussõja kangelane, aga ka riigivaras ja röövel

Tartumaal Kudina vallas 30. mail 1892 ilmale tulnud Ritt sündis küll Emil Grünwaldtina, kuid jõudis tsaariajal nime vahetada, kui lõpetas insenerina Petrogradi tehnoloogiainstituudi. Läks vabatahtlikuna sõjaväkke, lõpetas Petrogradis sõjaväeinseneride kooli, sai lipnikuks ning ülendati 1916. aasta sügisel leitnandiks. Kõrgemale ta ei tõusnud, kuid Punaarmeesse astunud Ritt tegi seal ometi kiire karjääri rooduülemast diviisikomandöriks ja olevat olnud tubli ohvitser. Selgusetuks on jäänud motiivid, miks ta 1919. aasta mais, kui Eesti parajasti koondas üksusi Pihkva ründmiseks, otsustas koos oma sõduritega üle tulla. Mõned väidavad, et parema elu lootuses – Eestis anti ju Vabadussõjast osavõtnuile maad. Teised ütlevad, et kartis mahavõtmist – miks peaks leitnant järsku diviisi kamandama. Kolmandad tuletavad meelde, et ta on ise oma teenistustoimikusse kirjutanud: „25. märtsil 1918. Prantsuse saatkonna ülema käsul Punasesse väkke astunud informeerimise suhtes.“ Siis võib ju rahvaväkke ületulek olla talle kui luureohvitserile antud käsu täitmine. Prantsuse saatkonna valves Peterburis tegutses ta enne enamlaste väkke minemist tõepoolest.