EESTI OLI VIIE RIKKAIMA HULGAS?! Aardeotsijate leiud teevad Eestist viikingiaja Euroopa ühe rikkaima maa (7)

Viimase kümnendi jooksul peamiselt hobiotsijate poolt Eestist leitud arvukad aardeleiud, mõõgad ja laevamatused panevad spetsialiste üha tõsisemalt kukalt kratsima ning julgemad teevad üsna jõulisi järeldusi. „Täna võib ilma valehäbita öelda, et viikingiaja lõpuperioodil ehk aastatel 1060–1130 olime Euroopa üks rikkaimaid või vähemalt Põhja-Euroopa jõukaim maa,“ põrutab Eesti ajaloomuuseumi vanemteadur Ivar Leimus.

Eesti tuntuima numismaatiku Ivar Leimuse sõnul on meil viimastel aastatel leitud niivõrd ohtralt viikingiaegseid hõbeaardeid, et Euroopa müntide ajalugu kirjutatakse juba Eesti leidude põhjal. „Viikingiaegseid „potte“ leitakse meil pidevalt juurde ja sisuliselt igas neist leidub mõni täiesti unikaalne münt,“ rõõmustab Leimus.

„Tuleb tunnistada, et kümmekond aastat tagasi ei osanud keegi ennustada, et Eesti metsad, sood ja põllud nii ohtralt leide hakkavad välja andma,“ tunnistab ka Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo. „Juba ainuüksi seniste leidude põhjal on meie arusaam viikingiaegsest Eestist oluliselt muutunud.“