Norra kaevab välja Gjellestadi viikingilaeva

„Gjellestadi laeva leidmine, väljakaevamine ja taastamine on erakordse tähtsusega mitte ainult meie riigile, vaid ka rahvusvaheliselt,“ ütles Norra kliima- ja looduskaitseminister Sveinung Rotevatn. Arheoloogid arvavad, et tööd kestavad vähemalt viis kuud. Teadlaste hinnangul on umbes 733. aastast pärit viikingilaev kuni 24 meetrit pikk. Mullusel eelkaevamisel leiti, et kahjurid hävitavad seda ja seetõttu tuleb arheoloogidel tööga kiirustada. Laeva kattev pinnasekiht pole kuigi sügav, vaid pool meetrit.

„Tänapäevaseid meetodeid kasutades saame viikingilaeva väljakaevamisel ning seda hiljem taastades ja konserveerides vastused paljudele ajaloolasi erutavatele küsimustele ja lõpuks ka sellele, miks see üldse maeti maamulda,“ ütles ajakirjanikele Oslo ülikooli kultuurimälestiste muuseumi viikingilaevade ekspositsiooni kuraator Jan Bill. Tõenäoliselt oli laev tähtsa viikingipealiku või tema abikaasa matmispaik, oletab National Geographic.

Väljaande Maritime Executive andmeil on viikingilaeva leiukoha lähedal talupõllul maaparandussüsteem ja kraavides voolav vesi aitab kaasa laeva struktuuride hävimisele.

Varem on Norras viikingilaevu leitud kolmel korral: 1868., 1880. ja 1904. aastal. Need olid maapõues hästi säilinud. Praegu on teada veel ühe sellise laeva asukoht – Edøya saare maapõues. Sealse kiriku lähedal puhkav viikingilaev on maaradari mõõtmistulemuste järgi aga Gjellestadi leiust märksa väiksem: vaid 17 meetri pikkune.