1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

2007.a kehtestas Esperantina volikogu liige Arimateio Dantas kohaliku seaduse, mille kohaselt on meestel seadusevastane lõpetada seks ilma, et tema naine oleks orgasmini jõudnud. Sellega tahtis ta heastada oma naisele kõik need aastad halba seksi. Seda me ei tea, kuidas rikkumise korral õigluse kehtestamine&nbsp;oleks pidanud aset aset leidma. Kujutame vaid ette, kuidas vihane abikaasa murrab kohtu uksed maha ja nõuab kompensatsiooni. Brasiilased juba teavad, kui tähtis on orgasm paarisuhtes.

Naise 11 orgasmi seadusega kohustuslikuks

„Kuigi tihti peetakse putru ainult hommikusöögiks, siis mina sellega ei nõustu – puder võib olla ka ideaalne õhtu- või lõunasöök. Eelistan üldse rääkida toidukordadest. Ja kui toidukord on pandud kokku headel põhimõtetel ehk siis seal on nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu, siis sobib ta igasse hetke. Pudru eeliseks on loomulikult valmistamise kiirus. Kui seapraadi teed üle tunni, siis pudruga läheb alla kümne minuti,“ räägib <a href="https://fitlap.ee/meal-plan" target="_blank">Fitlap.ee looja ja toitumisekspert Heikki Mägi</a>.

Fitlapi looja Heikki Mägi julgustab tihemini putru valmistama: tervislike Heleni helvestega saab toeka kõhutäie!

Ilus naeratus on meie visiitkaart ning see kõik algab regulaarsest hambaarsti juures käimisest. Kui soovid jõulupidudel silma paista, naerda fotodel julgelt ning võtta särava naeratusega jõuluvanalt kingitus vastu, siis on veel aega hambaarsti külastamiseks. <a href="https://www.maxilla.ee/" target="_blank">Maxilla Hambakliinik</a> ootab sind!

Mine jõulupidudele vastu särava naeratusega!

Talveõhtud ja jõulud on aeg, kus hetked&nbsp;mööduvad lähedaste ning sõprade seltsis,&nbsp;ühiste õhtusöökidena maakodudes ning jalutuskäikudena looduses. <a href="https://www.valhallaliving.com/" target="_blank">Valhalla Living</a> tore meeskond usub, et kui pidada oluliseks just neid hetki ning kinkida loodusest inspireeritud Eesti disaintooteid nii koju, kööki kui õhtusöökide tarbeks, väärtustame kõige olulisemat!

Eesti disainibränd Valhalla Living pakub maagilistest hetkedest inspireeritud kinke

Viimase kümnendi jooksul peamiselt hobiotsijate poolt Eestist leitud arvukad aardeleiud, mõõgad ja laevamatused panevad spetsialiste üha tõsisemalt kukalt kratsima ning julgemad teevad üsna jõulisi järeldusi. „Täna võib ilma valehäbita öelda, et viikingiaja lõpuperioodil ehk aastatel 1060–1130 olime Euroopa üks rikkaimaid või vähemalt Põhja-Euroopa jõukaim maa,“ põrutab Eesti ajaloomuuseumi vanemteadur Ivar Leimus.

EESTI OLI VIIE RIKKAIMA HULGAS?! Aardeotsijate leiud teevad Eestist viikingiaja Euroopa ühe rikkaima maa

Esimene kord, kui eestlased julgesid avalikult taas kätte võtta sinimustvalge lipu, oli 32 aastat tagasi. Võru kalmistu ees seisid vastakuti 4000pealine rahvamass ning ahelik 400 miilitsast ja kagebiidist, keda julgestas kõrgendatud lahinguvalmiduses Võru sõjaväeosa. Kas eestlased peaksid seda sündmust tähistama sama suurelt nagu nüüd sakslased mälestavad Berliini müüri langemist 30 aasta eest? Või oleks õige lasta sel vajuda unustusehõlma?

LÜHIKE MÄLU: legendaarse 4000 osalejaga Võru rahvamiitingu aastapäeva käis tähistamas vaid kuus inimest

Eestiranna kapteni julgus korraldusi eirata päästis augustis 1941 märjast hauast 2700 eesti meest. Hukkunuid oli siiski omajagu ja Pranglile kerkis seni viimane laevkalme Eesti rannas.

Eesti suurima laeva hukust pääsenud vallutasid Prangli

Stalini kommunistlikus impeeriumis kummitas pidevalt hirm mässu ja reetmise ees. Keegi ei suutnud olukorda paremini ära kasutada kui tallalakkuja Lavrenti Beria. Nõukogude julgeoleku juhina hoolitses ta Stalini puhastustöö eest ja kõrvaldas teelt oma rivaalid. Oma verisel teekonnal hankis Beria endale aga ka verejanulisi vaenlasi.

Stalini timukas saatis miljoneid surma

Tallinna tehnikaülikool tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Õhtuleht avaldab 10 huvitavat detaili kirju ajalooga õppeasutusest.

TTÜ ajalugu: saladuslikud tudengid ja rauda ning trükimasinaid koguvad õppejõud

Noored ajaloolased ja geeniuurijad teevad oma videos selgeks, kust on eestlased pärit. Ligi 90 protsendi eestlaste puhul jõuab nende geene uurides tagasi kiviajal elanud meheni. Kokku on selliseid esiisasid viis.

VIDEO | Ajalootund: kes on eestlaste viis esiisa?

Mõiste "<em>survival</em>" ehk ellujäämine toob tänapäeval silme ette midagi sellist: ports kuulsaid inimesi lennutatakse kuhugi troopilisele saarele, kus nad peavad telekaamerate ees ehitama endale palmilehtedest onni ja sööma tõukusid. Aga meie oma ajaloos on üks väga õpetlik ja kurb peatükk ülimast ellujäämisest, moodsalt inglise keeli öelduna "<em>ultimate survival</em>'ist". Selle peatüki kirjutasid need Eesti mehed, kes 1940-ndatel lahkusid oma kodudest metsa, et seal partisanidena võidelda Nõukogude invasiooni ja režiimi vastu. Kurb peatükk sai punkti 1978. aastal, kui Võhandu jõel hukkus viimane metsavend August Sabbe. ÕL toob lähiajal lugejateni mehelike oskuste teemaliste lugude sarja, kus hüpoteesiks olukord, et Eestis tegutsevad taas võõras võim ja võõrad väed ning Eesti mees peab 21. sajandil taas varjama end metsa – ja võitlema metsavennana viimse veretilgani kodumaa eest.

Eesti

EESTI OLI VIIE RIKKAIMA HULGAS?! Aardeotsijate leiud teevad Eestist viikingiaja Euroopa ühe rikkaima maa (2)

LÜHIKE MÄLU: legendaarse 4000 osalejaga Võru rahvamiitingu aastapäeva käis tähistamas vaid kuus inimest (7)

Eesti suurima laeva hukust pääsenud vallutasid Prangli (2)

Stalini timukas saatis miljoneid surma (9)

TTÜ ajalugu: saladuslikud tudengid ja rauda ning trükimasinaid koguvad õppejõud (1)

VIDEO | Ajalootund: kes on eestlaste viis esiisa?

21. SAJANDI METSAVENNAD I: ai-tših, ai-tšah ehk Sissejuhatuseks põgusalt 20. sajandi metsavendadest (27)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED