1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Mai lõpu seisuga on kõige populaarsem pensioni investeerimiskonto (PIK) just LHV oma, mille turuosa oli koguni 78%. Artiklis toome välja kõige populaarsemad väärtpaberid, kuhu LHV PIK-i kliendid soovivad oma pensioniraha automaatselt investeerida.

Kuhu investeerivad PIK-i kliendid oma pensioniraha?  

Dr Külliki Suurmaa, Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog nendib, et maksakahjustusega satub arsti juurde nii mehi kui naisi ning sageli on põhjuseks alkohol.

Gastroenteroloog selgitab: lahja alkohol on maksale sama ohtlik kui kange alkohol

Meditsiin on nüüdisajal kõrgel tasemel, mistõttu on hambaravi tüsistuste risk viidud praktiliselt nullini. Siiski võib peale implanteerimist, nagu peale iga kirurgilist sekkumist, esineda komplikatsioone ja tagasilööke.

Implantatsioon ja võimalikud tüsistused: mida võib oodata pärast protseduuri?

„Kuna me käime abikaasaga Tammiste Coopis, siis ütlesin kogu aeg, et see Toyota siin kaupluse ees on minu auto. Tulime nädal hiljem tagasi, ikka auto seisis, järelikult minu. Kolmandal nädalal oli auto jätkuvalt siin, tähendab minu oma. Nüüd saingi mehele öelda, et täna viin su sellega koju – ja nii ongi! Lihtsalt tuleb unistada ja need unistused täituvad,“ seletab Coopi autoloosis juulikuu ostude põhjal uue Toyota Rav4 võitnud Virve Raju (73).

Coopi autoloosi võitja: ma ütlesin juba algusest peale, et sellest saab minu auto!

1991. aastal ilmus armastatud näitleja ja populaarse retseptimeistri Peeter Kardi sulest „Kehva aja kokaraamat“. Lisaks koostas Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse pälvinud filmi- ja teatrinäitleja retseptivihikute sarja „33 toitu“ (pildil) ja „Kehva aja kokaraamat“ (pildil).&nbsp;

30 AASTAT TAGASI: kuidas peegeldus kehv aeg kokaraamatutes? Laulva revolutsiooni aegsed soovitused ja retseptid

Vanapoiste seaduseks ristis sõjaministeeriumi mõtte Waba Maa, kui 26. juulil 1925. paljastas: „Sõjaminister olevat vabariigi valitsuses seaduseelnõuga esinenud, mille järgi alla 28 aasta (vanune) ohvitser ainult siis abielluda võib, kui ta peale oma palga muid sissetulekuid omab või jälle rikka naise võtab. Need muud sissetulekud peavad olema ohvitseri või temast ülemal seisva kompaniiülema palga suurused. Ohvitser, kes tähendatud rahateadust ei suuda muretseda, aga ikkagi abielluda kavatseb, arvatakse reservi. Sõjaminister tahtvat sellega ära hoida, et noored inimesed järelkaalumata abieluga mitte kitsikusse ei satu.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõjaministeerium soovis „vanapoiste seadust“

Suur Munamägi on kandnud vaatetorni juba paar sajandit, kui uskuda, et 1812. aastal ehitasid vene soldatid sinna esimese. Kindlamalt on teada, et kohalik kõrtsmik tegi XIX sajandil kaheksa meetri kõrguse torni, et viina- ja õlleäri paremini läheks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Munamäe vaatetorn pidulikult avati

Enne II maailmasõda tegutses Eestis palju müstilisi tegelasi – nimetati ju Tallinna toona „okultismi kindluseks“. 1920-30. aastatel said vähemalt kaks eestlasest müstikut väga tuntuks ka välismaal. Nendeks olid hüpnotisöör Bernhard Johanson ja meedium Mai Kalamees. 1932. aastal üritasid nad lahendada kuulsat Stockholmi „vampiirimõrva“ – juhtumit, kus volbriööl tapetud prostituudi surnukeha oli uurijate sõnul verest tühjaks imetud.

STOCKHOLMI VAMPIIR: Eesti hüpnotisöör ja meedium lahendasid 1930ndate Rootsis võigast tapmislugu

„Kolm aastat klaaspurgis toatemperatuuril hoitud aedmaasikad taastusid peale kolmeminutilist vees leotamist täielikult, kusjuures nõrgumiseks tassile asetatuna täitis aroom kogu laboriruumi ja maitse oli selline, nagu oleks need just peenralt korjatud,“ meenutab ENSV liha- ja piimatööstuse ministeeriumi konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo kunagine teadusdirektor Arno Kannike, kuidas Eestis kosmonautidele unikaalsel sublimatsioonimeetodil valmistoite toodeti. Tema haldusalasse sublimatsiooni eksperimentaallaboratooriumi töö koordineerimine kuuluski.

TERVITUS ORBIIDILT: „Aitäh Tallinna laborile maitsva karbonaadi eest!“

1969. aasta 19. juulil asusid Prangli poole teele kolm paati Tallinna taksopargi töötajatega. Üks ülerahvastatud paatidest läks tormisel merel õnnetul kombel kummuli. Traagilises õnnetuses hukkus 12 inimest, kellest üheksa surnukehad jäid leidmata.

ÕL ARHIIV | Kalapaadi juht: „Üks naine kerkis paadi alt. Oleks tahtnud päästa, aga ei saanud.“

/000222/x-e24eef20-b281-4b52-ac8d-f7d1133e61ec.jpg

Villu Kanguri kultusraamat |  Rohkem särtsu ehk lugu noorest elektrikust


Ilm oli tuuline, hooti lausa vali, kui sadakond Tallinna taksopargi isetegevuslast – isegi pasunakoor oli kaasas – 19. juuli pärastlõunal 1969. aastal Leppneeme sadamasse jõudis, et seal siis Pranglile sõitu oodata.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taksopargi sõit Pranglile rängalt lõppes

Tallinna Rahumäe kalmistul võib näha paljude meie skulptuuriklassikute, nagu Jaan Koorti, Juhan Raudsepa ja Ferdi Sannamehe töid. Silmapaistev on ka 1913. aastal valminud Kaarli koguduse kabel, mis oma kahe kellatorniga meenutab Kaarli kirikut.

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Kunstirahvas Rahumäel

Milline oli suurim Eesti kandis läbi viidud allveeuuring juulikuus? Samal ajal kui kõik uudispealkirjad keskendusid parvlaev Estonia vraki juures toimunule, uurisid Eesti ja Venemaa teadlased ajalugu Juminda poolsaare juures, kus 80 aastat tagasi laotud miiniväli võttis elu rohkem kui 15&nbsp;000 (!) inimeselt.

FOTOD | Eesti vetes leidis aset mereajaloo suurim katastroof

Mis jama pealkiri siin on, karjatab ilmselt osa lugejaid. Ei tunne ju paljud eesti keele kaugemaid soppe kuigi hästi. Ka mina kahjuks kaasa arvatud. Sõnaraamat selgitab meile, et „nõnge“ asendab tuttavat sõna „kangekaelne“, „lurnis“ ütleb aga omakorda, et oled silmakirjalik või kahekeelne inimene.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimene võib ikka olla nii nõnge ja lurnis

Toivo Tootseni mälestus | Poisteklubi suvelaager Punamägedes

Ükski närv ei liigatanud parlamendis, kui tulevane peaminister oma kirikuõpetajast kolleegile kuulutas: „Iga lolli papi märkust ei saa tähele panna!“ Sõnad lendasid Toompeal kui pussnoad. Ennast ei hoidnud tagasi ka meie ajaloo tunnustatumad riigiisad mitte. Ehk nagu kirjutas Sakala riigikogu kolmanda kooseisu lõpetades: „Üle maa kostis riigikogust kõrtsilärm, müra, toores sõim ning üksteise needmine. Kas siis kõik rahva poolt valitud mehed tõsiselt nii tigedad, metsliku iseloomuga on, et üksteise karvu kiskumata, prillide sisse löömata, hakkama ei saada?“

Väikese riigi väikesed poliitikud: toores sõim on riigikogust üle maa kostnud

Oli 16. juuli 1992, kui kõik toona ilmunud Eesti ajalehed avaldasid uudisteagentuuri ETA teate: „Passiamet on alustanud Eesti Vabariigi passide alusdokumentide vormistamist, ütles passiameti peadirektor Linnar Liivamägi. Tema teatel tuleb passi taotlejal esitada rahvastiku arvestamise kaart, vormikohane avaldus passi saamiseks, sissekirjutuslehed, passipildid ning kviitung viiekroonise teenustasu maksmise kohta. Need, kes passi ka välispassina kasutada soovivad, peavad esitama kviitungi sajakroonise riigilõivu maksmise kohta. Liivamäe sõnul saab passi kätte 40 päeva pärast dokumentide esitamist. Eelisjärjekorras saavad passi kuueteistkümneaastased noored, kellel pole nn punast passi. Dokumendid tuleb esitada elukohajärgsesse passibüroosse, kust saab ka lisateavet.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hakati Eesti passe vormistama

FOTOLAEGAS | Reisima, reisima!

Narvas tappis sõjaväelao valvur nooruki, kaasas olnud tüdruku aga vägistas. Lillekülas pussitasid neli punaväelast miilitsat. Balti jaamas püüdsid kaks punasõdurit taksot röövida. Tallinna põhilist joogiveeallikat, Ülemiste järve ja selle kallast kasutati käimlana kõige otsesemas mõttes. Raiuti valimatult metsa, kust juhtus. Need on vaid mõned näited, mis muutus pärast Punaarmee Eestisse saabumist osaks siinsest igapäevaelust.&nbsp;

SALADOKUMENDID: Eestisse saabunud Punaarmee hõivas ja rüüstas kõik ettejääva

ÜHE MÕISA LUGU | Harkus on peetud vange ja tehtud teadust

1939. aasta juuli keskpaigas oli Eesti sattunud hoovihmade meelevalda. Muutlike ilmade kõrval oli heitlik ka ühe Halinga valla taluperemehe Tõnis Teppandi meel, kelle lagunenud tuuliku inventar oli müüdud kohtu enampakkumise teel naabruses elavale talunikule. Kui tolle töömehed tulid 15. juuli õhtul veskikive minema viima, otsustas kibestunud Teppand võtta kasutusele äärmuslikud meetmed. Kaheksa lapse isa suundus, revolver taskus, tuuleveski poole. Ees ootas koletu veretöö, mis lõppes ohvritele siiski võrdlemisi õnnelikult.

VERETÖÖ HALINGAS: kibestunud talunik ei suutnud leppida veskikivide kaotusega

„24. juuliks jõudis meie võlaküsimuse korraldamine niikaugele, et samal päeval kirjutati Londonis alla leping Eesti võla kohta. Lepingu järele tasub Eesti selle võla Britile 30 aasta kestes. Võlg tekkis teatavasti Vabadussõja ajal Inglismaalt saadud varustuse eest,“ teatas Waba Maa 29. juulil 1925.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas korraldati brittidega Vabadussõja võlgu

„Kõrge Purtse kalda ja mere vahel on liivaluitel väike armetu onnikene, mis on püstitatud täpselt Püssi ja Aa mõisade piirjoonele. See on Viru ranniku omapärasema elaniku, ligi 100aastase Jüri Sope kodu,“ kirjutab Tallinna Post 1936. aasta juulis.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saja-aastane talumees krahviga protsessis

Patküla mõisa rendihärra ja Roobe mõisa pärishärra Mats Erdell olnud igati mõisniku mõõtu mees, ehkki oli puhastverd mulk ja kandis ka mõisnikuna auga Mulgi rahvarõivaid. Rahvasuu kujutab teda ajastu- ja kombekohase mõisahärrana, kes kasutanud koguni esimese öö õigust. Patküla tõllahoone peal olevat tal olnud isegi eriline kamber, kus neitsid pruudikorras käinud. Siiski ei saa välistada, et rahvasuu on omistanud Matsile lihtsalt mõisnikule väärilise käitumismalli, et esimene eesti soost mõisahärra sakstele mingil moel alla ei jääks.

MATS ALATI ON TUBLI MEES: esimene eestlasest mõisahärra kasutanud ka esimese öö õigust

1991. aasta augustiputšini Nõukogude Liidus jäi vaid mõni nädal, kui Päevaleht teatas: 23. juulil nähti Tallinnas Viru tänaval Vene dessantväelasi, keda ei pidanud teadupärast Eesti pealinnas olema. „Viru tänaval käisid dessantlased nätsu ostmas,“ kirjutab ajaleht ja räägib, et enne keskpäeva nähti neid laigulises välivormis ja lühikeste automaatidega relvastatud sõjaväelasi Viru väravate lähedal ühe kioski juures kaupa uurimas. Pöetud peaga ja üleskeeratud käistega dessantväelased olevat tulnud Viru hotelli poolt ja läinud samas suunas tagasi. „Kioskimüüjalt uuriti teksapükste hindu, ent põlati ära nende värv. Mõningate tunnistajate ütlusel osteti seepeale hoopis nätsu.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Viru tänaval nähti relvastatud dessantväelasi 

Huvitav teadmine! Eesti esimene vabaõhuetendus „Salome“ sai ainest piibliloost

Labane jant ja erootika on need, mis suviti tõmbavad maalavade esise rahvast täis, kurdab Nool läinud sajandi 30. aastatel. „Varem olid maaühingute patroonideks pastorid, köstrid ja teised kihelkonna auväärsemad mehed, kes iga lavateost tsenseerisid valju kõlblusmõõdupuuga. Nüüd on eesotsas noored, äsja linnast tulnud haritlased ja need juba teavad, kuis rahvast peole meelitada.“

Eesti

30 AASTAT TAGASI: kuidas peegeldus kehv aeg kokaraamatutes? Laulva revolutsiooni aegsed soovitused ja retseptid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõjaministeerium soovis „vanapoiste seadust“ (2)

Väikese riigi väikesed poliitikud: toores sõim on riigikogust üle maa kostnud (1)

VERETÖÖ HALINGAS: kibestunud talunik ei suutnud leppida veskikivide kaotusega

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas korraldati brittidega Vabadussõja võlgu (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saja-aastane talumees krahviga protsessis

MATS ALATI ON TUBLI MEES: esimene eestlasest mõisahärra kasutanud ka esimese öö õigust

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Viru tänaval nähti relvastatud dessantväelasi

Huvitav teadmine! Eesti esimene vabaõhuetendus „Salome“ sai ainest piibliloost

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maalavadel suviti erootika möllas

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Munamäe vaatetorn pidulikult avati (5)

STOCKHOLMI VAMPIIR: Eesti hüpnotisöör ja meedium lahendasid 1930ndate Rootsis võigast tapmislugu

TERVITUS ORBIIDILT: „Aitäh Tallinna laborile maitsva karbonaadi eest!“

ÕL ARHIIV | Kalapaadi juht: „Üks naine kerkis paadi alt. Oleks tahtnud päästa, aga ei saanud.“ (3)

Villu Kanguri kultusraamat | Rohkem särtsu ehk lugu noorest elektrikust

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taksopargi sõit Pranglile rängalt lõppes

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Kunstirahvas Rahumäel

FOTOD | Eesti vetes leidis aset mereajaloo suurim katastroof (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimene võib ikka olla nii nõnge ja lurnis

Toivo Tootseni mälestus | Poisteklubi suvelaager Punamägedes

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hakati Eesti passe vormistama (2)

FOTOLAEGAS | Reisima, reisima!

SALADOKUMENDID: Eestisse saabunud Punaarmee hõivas ja rüüstas kõik ettejääva (2)

ÜHE MÕISA LUGU | Harkus on peetud vange ja tehtud teadust

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed