1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Tselluliidiga võitlemisel ei ole enam vaja kalleid kreeme ega salongiprotseduure – kodus kasutatavad taskukohased silikoonist massaažikupud lubavad tulemusi juba mõne nädalaga. Vestlesime sellest ja veel teistestki kupumassaaži kasulikest omadustest&nbsp;<a href="https://www.kupud.ee/" target="_blank" rel="noopener">www.kupud.ee</a>&nbsp;esindaja ja kuppude maaletooja Mariliis Mürgimäega (34).&nbsp;

Alternatiiv salongiprotseduurile: koduse kupumassaažiga vähendad kuu ajaga tselluliiti ja ümbermõõtu 2–5 sentimeetrit!

„Ega ma ei uskunud seda teadet, et olen auto võitnud. Abikaasa aga vaatas internetist, et mu nimi on juba välja pandud… samas mina ütlesin: usun alles siis, kui auto on käes!“ tunnistab jaanuarikuu ostude põhjal Coopi autoloosis uue Toyota Rav4 võitnud Kaia Inno (60). 

VIDEO | Coopi autoloosi võitja: abikaasa utsitas, et telliksin ikka Coopist süüa – äkki võidame auto!

Erinevad kõhuga seotud mured on üsna sagedased ja võivad tabada meist igaüht. Korras seedimine on hea enesetunde nurgakivi – seega on aeg kõhuprobleemidele vastu astuda.

Spasmid, gaasid ja survetunne kõhus? Appi tulevad sageli kasutatavad taimed 

Mõnikord on kõige originaalsem või ootamatum viis sõbrapäeva tähistamiseks otse meie nina all, kuid me ei märkagi seda. Küünlad ja šokolaadisüdamed on küll toredad, kuid neis pole midagi uut – seevastu sportlikult ja nutikalt õues veedetud sõbrapäev eristub kindlasti kõigist eelnevatest ning jääb meelde. Eriti praegu, kui väljas on niivõrd kaunis lumine talveilm. 

Sõbrapäev spordiriietes – võimalik missioon

Oli &nbsp;25. veebruar 1997, kui kaht järjestikust valitsuskoalitsiooni kokku 702 päeva juhtinud koonderakondlasest peaminister Tiit Vähi läks lahkumisavaldus näpus president Lennart Meri juurde Kadriorgu ja pani ameti maha.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas korteriskandaal Tiit Vähi ametist pühkis 

See, et mingi hulk inimesi kuulutab kuskil maanurgas välja iseseisvuse, ei tähenda kaugeltki, et nüüd ongi uus riik valmis. Isegi kui mõned nii-öelda vanad riigid teda faktiliselt toetavad – näiteks sõja- ja söögimoonaga – võib juriidilise tunnustamiseni kuluda aastaid. Enne tahetakse ikka näha, kas riik suudab töötada riigina – toita ja kaitsta oma rahvast –, lisaks on aga ülioluline, millise positsiooni võtab uustulnuka suhtes tema hiljutine emamaa. 

ÕL ARHIIV | Millal Eesti riigiks sai ehk Miks tähistame vabariigi sünnipäeva just 24. veebruaril?

Tänapäeval tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva meelsasti koduseinte vahel, kuid esimese omariikluse perioodil peeti riigi sünnipäeva pigem kodust väljaspool. Kui tänavu on toonitatud, et koroonaviiruse tõttu oleme sunnitud tähistama pidupäeva teisiti, oleks paslik teha põgus tagasivaade esimesse omariikluse perioodi – mis oli toona teisiti?

PILK MINEVIKKU | Vabariigi aastapäeva tähistamine Eesti kodudes 100 aastat tagasi

„Veider protsess oli arutusel Pariisi kohtus, kus süüpingis istusid lätlane Mischik ja eestlane Mihkel Lepik. Õigusemõistja ette oli neid toonud õige iselaadi asi – Mischik oli müünud oma naise 2100 frangi (umbes 32 000 sendi) eest oma „liitlasele“ Lepikule. Mehed läksid aga hiljem omavahel tülli, asi sattus ametivõimude kõrvu ja tuli lõpuks arutamisele kohtus. Lätlane sai naise müümise eest karistuseks ühe kuu vangistust. Mihkel Lepik pääses 50frangise trahviga,“ kirjutab Esmaspäev 1930. aasta veebruaris.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlane Pariisis lätlaselt naise ostis

Nostalgiaviktoriin! Seekord teemaks ESTO ja üleilmsed eestlaste kultuuripäevad.

NOSTALGIAVIKTORIIN | ESTO – üleilmsed eestlaste kultuuripäevad

See lugu ei ole kriminaalromaan ja sestap alustame lõpust, mis juhtus ühel kaunil juunipäeval 100 aastat tagasi Tallinna kuulsal Musumäel. Peeter Lempo jalutas seal koos kaaslasega. Pisut murelikult. Polnud ühtegi vaba pinki. Kõikjal istusid või pikutasid murul inimesed – kes rääkis juttu, kes hoidis nägu päikese poole. Mõni härra luges ajalehte. Neile Lempo tähelepanu ei pööranud. Lõi lõpuks käega ja läks koos kaaslasega Vene turu väljakäiku, et temalt dokumendipakike saada ja raha, 3000 marka, vastu anda.

Äraandjad sõjaministeeriumis: pill tuli pika ilu peale ikkagi!

Läänemaa Kolovere-Kalju vallavolikogu otsustas omavalitsuse kehval järjel rahakotti täiendada, kehtestades 1937. aasta veebruaris üle 30aastastele vallalistele kõrgema maksu. Kohe võeti mitmes vallas eeskuju, et samasugust maksu kehtestada.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanatüdrukud vallavalitsusega võitlesid

Jõgevamaal Jõgeva vallas Endla looduskaitseala lähedal Kärdes asub väike puust pillirookatusega maja, kus väidetavalt allkirjastati Eesti ajaloos oluline rahuleping. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661. aastal kohalikus mõisas Rootsi ja Venemaa vahel, see lõpetas aastail 1656–1658 peetud Vene-Rootsi sõja ning pani aluse järgnevale 40 rahuaastale.

ÜHE MAJA LUGU | Majake Kärdes tõi Eestisse rahu

Rahwalehes olev pealkiri „Naisevaras kohtus“ oli küll vägev, aga asja sisu tavalisepoolne, ehk siis abielunaise kõrvalehüpe võrgutaja voodisse.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naisevaras saadeti kohtupinki

Nõukogude Liidu viimane aastakümme oli tootmiskoondises Salvo viljakas aeg. Teatud põlvkonna mällu kirjutas sotsialistlik ettevõte end juba legendaarse plastkelguga, kuid disainerite vaimuviljad ulatusid palju kaugemale.

EESTI ESIMENE LIULAUD: rihmadega POPE tootmisse ei jõudnudki

„Õhtupoolikul hakkab südalinna kogunema mõningaid väljakutsuva käitumisega ja keigarliku välimusega noorukeid,“ kirjutas praeguse Eesti Päevalehe üks eelkäijaid Noorte Hääl 1959. aasta veebruaris. „Tänavail võime kuulda nende rõvedaid märkusi möödakäijate aadressil. Vahel näeme neid kas aknaid lõhkumas või kraaklemas.“&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Noorte Hääl Tallinna lõnguseid kirus

Umbes sada aastat tagasi võttis poisiohtu Erwin Klausner Tallinnast ette teekonna üle ookeani, et kaugel maal läbi lüüa. Ja lõigi: esmalt lõi poksiringis vastaseid ja tõusis sel alal Lõuna-Ameerika meistrikski, siis aga perekonna, mille liikmed – teiste hulgas poeg Ernani – elavad Brasiilias praegugi.&nbsp;

KUULSAKS VÕÕRAL MAAL: Eesti poksijat Erwin Klausnerit võrreldi Brasiilias piibli Simsoniga 

24. veebruaril 1918. aastal sündis Eesti Vabariik. Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse Eesti Ajutise Valitsuse.

MINEVIKUHETK | 24. veebruar: Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse Ajutise Valitsuse

Uudis, et kirjanik Richard Roht end 17. veebruari õhtul 1931 politsei kätte andis ja palus end 36 veksli võltsimise eest vahi alla võtta, ajalehtede esikülgi ei vallutanud.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maja ehitamine kirjaniku vangi viis

Ehkki kirikuõpetaja amet oli Nõmme Rahukoguduse&nbsp;rajajale ja hingekarjasele Anton Eilartile põhitöö, jagus teda mujalegi. Juba üliõpilaspõlves, 1915. aastal oli ta valitud korporatsiooni Ugala abiesimeheks (<em>subsenior</em>), 1916. aasta kevadsemestril aga täitis esimehe (<em>senior</em>) kohustusi. 1930. aastal oli ta Nõmme loomakaitse seltsi asutajaid ja juhte. Kahel korral, 1934 ja 1939, valiti Eilart majaomanike rühma kandidaadina Nõmme linnavolikogu liikmeks. 1940. aasta veebruaris valiti ta ajalehe Eesti Kirik peatoimetajaks. Eilartita ei möödunud Nõmmel ühtegi suuremat üritust, olgu see siis näiteks juubel või mõne seltsi lipu õnnistamine.&nbsp;

MEES NAGU ORKESTER: Rahukiriku rajajat Anton Eilartit jagus nii ajalehte toimetama, sõjaväevaimulikuks kui ka loomakaitseseltsi juhtima

Ajad muutuvad ja inimesed kohanevad – nii kipub meelest minema, milline oli igapäevaelu aastakümneid tagasi. Et esile manada mõni vahva mälestus, toome teieni mõned ammu unustusse vajunud asjad.

Kas mäletate? Uushõbedast puuviljanoad ja plastikust kohviveskid

„Tulevikus tekivad kahenimelised perekonnad,“ ennustab Rahwaleht 17. veebruaril 1931, kui alustas arutelu uue perekonnaseaduse üle.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas arutelu naiste perekonnanimede üle

Eesti mees, kes 1989. aasta 23. veebruari õhtul võttis Pika Hermanni tornist alla punalipu ja järgmisel hommikul aitas koolilastel sinimustvalge rahvuslipu asemele panna, on aastaid töötanud Soomes bussijuhina.

ÕL ARHIIV | Punalipu langetamine oli hea tunne, aga rahvuslipu heiskamine veel parem!

„Vabaduse Risti kavaler – see oli üldjoontes nagu Eesti aadlik,“ lausub kollektsionäär Aleks Kivinuk nende auväärsete kohta, kes pälvisid Vabadussõjas üles näidatud teenete eest ihaldatud autasu. Kivinuki kollektsioon on ainus teadaolev Eestis, kus saab näha eksemplare aumärgi kõigist üheksast alaliigist.

ÕL ARHIIV | Laidoner, Mussolini, Churchill... neid kõiki ühendas Vabaduse Rist

"Esimene aumärk tuleb anda Ernst Jaaksonile ja teine… Arnold Rüütlile," teatanud Lennart Meri oma esimestel tööpäevadel presidendina oktoobris 1992 – see detail on teada presidendi kantselei pressiesindaja Mart Soidro 1998. aasta oktoobri Favoriidis ilmunud artiklist "Ettearvamatu Lennart".&nbsp;

ÕL ARHIIV | Lennart Meri: „Esimene aumärk tuleb anda Ernst Jaaksonile ja teine… Arnold Rüütlile!“

Esimest korda armusin neljandas klassis meie uude klassijuhatajasse. Küllap on seda juhtunud paljude koolipoiste ja -tüdrukutega. Sellest ajast peale olen ma olnud ikka mõnest tüdrukust või naisest sisse võetud. Ometi ei pea keegi mind suureks südametevallutajaks, pigem naisküsimustes õnnetuks algajaks.

 Toivo Tootseni mälestused 14 | Lõpp poissmeheelule

Aastal 1949, kui välja kuulutati Hiina Rahvavabariik, nägi Venemaal ilmavalgust laul „Moskva-Peking“. Kiiresti levis see üle kogu Nõukogude Liidu ja jõudis eesti keelde tõlgituna siinsetesse laulikutesse 1952. aastal. See polnud ainus sellelaadne pala, kuid meil esitas seda raadios segakoori saatel (mis pidi ilmselt sümboliseerima masside kaasatust ja rahvahulkade juubeldamist) tõusev täht Georg Ots isiklikult, laul kuulus aastaid raadiojaamade igapäevasesse repertuaari. Seda õpetati isegi koolides lastele. Millistesse oludesse ja miks see hingetulega lauldud ning otsusekindel, isegi sünge ja ähvardav militaarmarss sündis ning miks see juba enam kui 60 aasta eest ühtäkki unustusehõlma vajus?

SUUR SÕPRUS: Nõukogude Liidu ja Hiina vendlusest loodi laule

Valvemeeskond oli napsine ega märganud, kuidas 23. veebruari õhtul 1961 tõusis 144meetrise Kohtla-Järve teletorni otsa noor orkestrant Paul Kippar, kes oli klubis esinemise vaheajal välja lipanud ja nüüd tugevat tuult trotsides mastile ronis. Kaasas sinimustvalge lipp.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 60 aasta eest viidi rahvuslipp teletorni

Harjumaal asub pika ajalooga Kolga mõis, mis peaaegu 300 aastat järjest kuulus Stenbockide aadlisuguvõsale. Kolga mõisa suulise pärandi moodustavad rohked kummituslood mõisa kunagistest asukatest. Vähem tuntud on tõik, et Stenbockidel oli kummituste ning teispoolsuse tajumisega omalaadne suhe. Mõni neist olevat suutnud ka tulevikku ette näha ja isegi nähtamatuks muutuda.&nbsp;

Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas korteriskandaal Tiit Vähi ametist pühkis (2)

ÕL ARHIIV | Millal Eesti riigiks sai ehk Miks tähistame vabariigi sünnipäeva just 24. veebruaril?

MINEVIKUHETK | 24. veebruar: Eestimaa Päästekomitee nimetas ametisse Ajutise Valitsuse (1)

ÕL ARHIIV | Punalipu langetamine oli hea tunne, aga rahvuslipu heiskamine veel parem! (8)

ÕL ARHIIV | Laidoner, Mussolini, Churchill... neid kõiki ühendas Vabaduse Rist

ÕL ARHIIV | Lennart Meri: „Esimene aumärk tuleb anda Ernst Jaaksonile ja teine… Arnold Rüütlile!“ (11)

Toivo Tootseni mälestused 14 | Lõpp poissmeheelule

SUUR SÕPRUS: Nõukogude Liidu ja Hiina vendlusest loodi laule

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 60 aasta eest viidi rahvuslipp teletorni (5)

MEEDIUMITEST AADLIPERE: Stenbockid suhtlesid vaimudega ja nägid ette tulevikku

PILK MINEVIKKU | Vabariigi aastapäeva tähistamine Eesti kodudes 100 aastat tagasi (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlane Pariisis lätlaselt naise ostis (1)

NOSTALGIAVIKTORIIN | ESTO – üleilmsed eestlaste kultuuripäevad

Äraandjad sõjaministeeriumis: pill tuli pika ilu peale ikkagi! (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanatüdrukud vallavalitsusega võitlesid (1)

ÜHE MAJA LUGU | Majake Kärdes tõi Eestisse rahu

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naisevaras saadeti kohtupinki

EESTI ESIMENE LIULAUD: rihmadega POPE tootmisse ei jõudnudki (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Noorte Hääl Tallinna lõnguseid kirus

KUULSAKS VÕÕRAL MAAL: Eesti poksijat Erwin Klausnerit võrreldi Brasiilias piibli Simsoniga

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maja ehitamine kirjaniku vangi viis (1)

MEES NAGU ORKESTER: Rahukiriku rajajat Anton Eilartit jagus nii ajalehte toimetama, sõjaväevaimulikuks kui ka loomakaitseseltsi juhtima

Kas mäletate? Uushõbedast puuviljanoad ja plastikust kohviveskid (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas arutelu naiste perekonnanimede üle

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed