1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kuigi restoranide ja kohvikute väliterrassid on juba avatud, siis tasub jääda pigem ettevaatlikuks ning esialgu rahvahulkade keskel mitte liikuda. Teisalt maitsemeeled vajavad ju naudingut. Kui soovid tipptasemel ja kvaliteetset toitu, kuid igapäevaselt woltida tundub liiast, siis on meil sulle lahendus: <a href="https://www.cleankitchen.ee/" target="_blank" rel="noopener">Clean Kitchen</a>.

Uus ajastu tipptasemel restoranitoidu nautimisel: telli tooraine koju ning tee ise valmis!

Biotopix on Šveitsi dermatoloogi loodud noorendav sari, millest leiab kõikehõlmavad vananemisvastased tooted. Kui tihtipeale keskenduvad vananemisvastased tooted vaid näole ja dekolteele, siis tegelikult vananeb ju kogu meie keha. Biotopix sarja jaoks on välja töötatud aga ka tooted, mis noorendavad näiteks huulte piirkonda ja ka käsi ning jalgu. Nii võib öelda, et tootesarjast leiab endale midagi igaüks, olles kas kahekümnendates või juba küpsemas eas.

KATSE | Millised vananemisvastased kreemid ja seerumid annavad parima toime?

Pärast pikka talve puhkeb kõik õitsele – samamoodi meie. Kätte on saabunud aeg, kui tahame ennast ja oma keha poputada ning pakkuda talle parimat. Kuidas ja milliste toodetega keha kevadisel ajal turgutada?

3 viisi, kuidas nahk kevadel taas särama lüüa

Lisaks moe- ja sisekujundustrendidele puhub ka restoranimaastikul uusi tuuli ja trende. Koos keskkonnateadlikkuse ja säästlikkuse kasvuga otsivad peakokad viise, kuidas nüüd ja tulevikus jätkusuutlikumalt toimetada.

Peakokk Merino Lastik selgitab, millised on restoranimaailma trendid

Oli see nüüd Hanno Pevkuri või Andres Anvelti justiitsministriaeg, kui Tartu ülikoolilt telliti uuring, kas 16aastased noored on ikka küllalt vanad, et valima minna. <em>Alma mater</em> leidis, et valimisea langetamisega ei kaasne mingeid riske. Vähemalt mitte selliseid, mis pidurdaksid Eesti sotsiaalset ja poliitilist arengut, ehk teisisõnu: 16–17aastased ei erine keskmisest valijast märkimisväärselt.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas noored said valimiseks küllaldaselt vanaks

1923. aasta 7. mail põgenesid Tallinnas Vene tänaval asunud eeluurimisvanglast kuus naiskommunisti. Toonase ajakirjanduse teatel murdsid nad vanglast välja põgenemiskindlaks peetud hoone seina sisse tekitatud avause kaudu. Noore matemaatikatudengi abiga üritasid nad Kopli sadamast mootorpaadiga Venemaale põgeneda, ent kaitsepolitseil õnnestus nad põhjaliku varitsuse abil kinni nabida.

LÄBI MÜÜRI VABADUSSE! Kuus naiskommunisti põgenesid kavala plaani abil Tallinna vangimajast

Eesti džäss sattus esimest korda Soome kriitikute vaatevälja 1943. aasta sügisel Eesti põgenike lainega, kui küüditamisest ja mobilisatsioonidest pääsenud džässmuusikud, kes ei tahtnud uuesti tutvust teha nõukogude korraga, pidid mõtlema kodumaalt lahkumisele. Mindi, kuhu ja kuidas keegi sai – kes rongi või laevaga Saksamaale, kes paadi või laevaga Rootsi, kes salapiiritusepaadiga Soome. Seal olid nad kadestamisväärselt tegusad – Eesti muusikud saabusid Soome oktoobris-novembris 1943, kuid juba sama aasta detsembris ilmus Soome esimeses (rootsikeelses) džässiajakirjas YAM artikkel „Eesti tippmuusikud on siin!“.

Soomes leidsid pelgupaiga paljud Eesti džässimehed: „Eesti tippmuusikud on siin!“

Kui keegi juhtus kümme aastat tagasi aprillis otsima keskkonnaregistri veekogude nimistust näiteks Klooga järve või Paunküla veehoidlat, siis ei leidnud ta neid ja veel ligi viit tuhandet veekogu mitte, kirjutas täna 2011. aastal Maaleht. Ja asus uurima, kuidas need hetkega paberitest kadusid, nagu oleks lehm sabaga löönud. Looduses olid need tuhanded kõik alles, Maalehe reporter oli just Kloogal järve oma silmaga näinud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ametnikud hävitasid 4641 veekogu

Lugejate püüdmiseks pani Waba Maa sel 27. aprillil 1924. aastal oma loo alapealkirjaks „Üks õudne ja verine salasepitsus vürtspoes“.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vürtspoes salasepitseti riigikukutamist 

„Jälle üks mereõnnetusline juhtumine Saaremaa lähedal pani siin rahva meeled ärevile ja kihama,“ sai Teataja 25. aprillil 1927 telegrammi Vilsandilt. Paar päeva varem oli &nbsp;Prantsuse aurulaev Lyra kaheksa meremiili kaugusel saare tuletornist madalikule sõitnud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas musta mehega viinalaev madalikule sõitis

„Juba väga varasest lapsepõlvest mäletan isa teatrist ja filmidest vabal ajal aina kas lugemas, välismaiseid kokaraamatuid tõlkimas või mehhaanilise trükimasina peal retsepte kirjutamas. See toksimise heli on mul väga selgelt meeles,“ ütleb Elin Kard. &nbsp;&nbsp;

TIPPNÄITLEJAST KOKANDUSGURUKS: Peeter Kardis äratas armastuse kokanduse vastu Odessas filmivõtete ajal kohatud šašlõkimeister

„Ei temal (Preciosal) isa, ema / Ta ainuüksi siin / Ja viletsuses tema / Ta elu teel on piin / Ei armu ole ilmas,“ lauldi Vanemuise vanas kodus Tartus Jaama tänavas pühapäeval, 24. aprillil 1883, kui ettekandele tuli Carl Maria von Weberi „Preciosa ehk Mustlase tüdruk“, mida tol ajal ooperiks kutsuti märkega, et tegevus toimub mitmes kohas Hispaaniamaal. Valter Ojakäär alandas etenduse operetiks, aga eks ta ikka rohkem laulumäng oli. Sellest päevast, esimesest eestlaste lavastatud ja mängitud lauludega lavastusest, „ooperist“, loetakse Eesti muusikateatri sündi.

Täna on Eesti muusikateatri hällipäev. Sünnikoht: Tartu. Peaosa laulja: laibalahkaja abikaasa. Nimi: „Preciosa ehk Mustlase tüdruk“ 

Pealkiri oma ootamatu sõnaga on laenatud 1937. aasta 24. aprilli Postimehest, kus kirjutati Estonias olnud pidulikust aktusest, millega tähistati 20 aasta möödumist 1. Eesti polgu asutamisest.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tekkis Eesti esimene väeühik

1977. aasta 19. aprillil riivas Tapa sõjaväelennuväljale maanduv transpordilennuk Moe piiritusevabriku korstnat ja kukkus põllule rusudeks. Surma said kõik pardal olnud 21 Nõukogude armee lennuväeohvitseri, kes kuulutati armees kohe kangelaslikult hukkunuteks, kuigi avalikkuse ees püüti õnnetust maha vaikida. Ohvrite arvult on see Eesti suurim lennukatastroof.

EESTI OHVRITEROHKEIM LENNUKATASTROOF: 21 sõjaväepilooti hukkus Moel korstna vastu sõites

Toivo Tootsen jagab lugejatega oma teekonda Lõuna-Eesti noorukist Eesti kõigi aegade populaarsemaid raadiosaateid tootnud RAMETO juhiks ning kirjeldab tollast elu ja inimesi, kellega sel teel kokku puutus.

Toivo Tootseni mälestused | Tursa ja vaalapoeg 

„Rüütel ja mustas rüüs nunn on konservatooriumi majas Tallinna Müürivahe tänavas alalised külalised,“ väitis Tallinna Post 1933. aastal. Õppejõud kutsusid kohale tuntud hüpnotisööri Bernhard Johansoni koos oma meediumi Mai Kalamehega, et nood kontrolliksid asja.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vaimud ründasid muusikaprofessoreid

2000. aasta 4. mail laastas armuviirus LoveLetter kümned miljonid arvutid kogu maailmas. Kahju tõusis üle viie miljardi dollari. Ekspertide hinnangul oli see kõige kiiremini ja laiemalt levinud viirus, mida oli nähtud. Eestigi ei jäänud sellest puutumata.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas armuvalus viirus nakatas Eesti

Luupainajatest räägiti juba iidsetel aegadel, kuid ega nad ole praegugi kuskile kadunud. „Mul hakkas tookord kõrvus niimoodi vilisema, nagu kõrvakile läheks katki. Ja siis ma kuidagimoodi ärkasin üles ja ma nägin reaalselt seda isikut, kes mu peal oli. Ta oli siuke must, varjuline, hästi kõhe... Ma ei näinud hästi, aga ma nägin kontuuri. Ta oli nagu meeletult vihane mu peale. Ja kui ma üles ärkasin, oli mu kaelal selline punetus, tead, nagu siis, kui närvi lähed.“ Selline on üks kirjeldus kohtumisest luupainajaga Tartus aastal 2017.

LUUPAINAJAD: kas kadedad naabrid, hüljatud kallimad või hoopis tulnukad?

„Petserimaa on täis kombeid ja vigurdamisi,“ kinnitab Waba Maa 23. aprillil 1936, tuues näiteks tollases Eesti maakonnas olnud kõhuvalukivi Kamenka orus.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kõhuvalukivi juures ravipidu peeti

PILDIALBUM | Ajakirjanik Mart Pukk: „Ma olen kõik ära teinud, mida teha annab.“

Hoiatan ette, et lugu, millest kirjutan, pole mõeldud alaealiste silmadele. „Ida-Viru maakohus mõistis surmanuhtluse kahele noormehele, kes möödunud suvel viskasid Ontika pankrannikult surnuks kaks inimest,“ kirjutas Sõnumileht 20. aprillil 1996.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõrtsukad surma mõisteti ja ellu jäid 

„Nimede Eestistamise Liidu korraldusel peetakse homme üleriiklik rünnakpäev võõrapärastele perekonnanimedele. Koolides peeti vastavad selgitavad kõned juba täna. Esmakordselt korraldatakse sel rünnakpäeval igas vallas ja alevis päevakohase sisuga kõnekoosolekuid ja üldse leiab üle maa aset umbes 380 koosolekut,“ kirjutab Postimees 2. mail 1936.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rünnakuga sunniti nimesid eestistama 

Eesti tuntuim põrandaalune kommunist Viktor Kingissepp arreteeriti 99 aasta eest, 1922. aasta 3. mail, ja lasti umbes ööpäev hiljem maha. Temasse on suhtutud aegade jooksul erinevalt, kuid ikka äärmustesse kaldudes: Kingisseppa on peetud nii iidoliks, kelle järgi ainsa eestlasena on terveid linnugi nimetatud, kui ka vihast pimestatud fanaatikuks, kes Eesti riigi hävitamiseks vahendeid ei valinud. Kumb ta siis õieti oli? Kas pigem õilishing, kes tõesti tahtis, et kõigil oleks hea? Või julm ja paranoiline diktaator? Või korraga mõlemat? Milline oli ta inimesena? Poolehoidjate ega vastaste loodud müütide põhjal sellest objektiivset pilti ei saa. Küll aga aitavad tema isiksusest aimu saada nende kaasaegsete mälestused, kes temaga vahetult kokku puutusid.

ÕL ARHIIV | VIKTOR KINGISSEPP INIMESENA: kas edu korral saanuks temast diktaator?

Viimase ööpäeva jooksul osutus vaid üks analüüsitud test positiivseks, rõõmustasid ajalehed mullu 3. mail. Ja see ainus ei olnud Tallinnas või Ida-Virumaal, mis tänavu viirusetaseme kõrgel hoiavad. See ainumas juhtus testitegijatele ette Pärnus.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas päeva jooksul oli vaid üks nakatunu 

Oli 6. veebruar 1927. Ajalehed kirjutasid, et Lõuna-Eestis on juba pajuurvad väljas ja kaitseliit peab lumepuuduse tõttu suusavõistlused edasi lükkama ning lisasid, et gripipalaviku asemel on meid tabanud raadiopalavik. Sel õhtul helises Raadio Ringhäälingu üürikorteris olnud suudio uksekell. Ainus kohalolnu, osaühistu direktor Aleksander Tamm jättis mikrofoni kus see ja teine ning ruttas ust avama. Torkas kellatiristajale, noorepoolsele väikest kasvu punapäisele kõhnavõitu mehele patsaka uudisnuppe pihku ja käsutas ta mikrofoni ette. Paari päeva pärast teatati: lõpuks on raadiosse leitud kohase hea häälega <em>conferencier</em>.&nbsp;

Raadioonu Felix Moor – wabariigi sametine hääl

Ajakirjanik Valve Raudnask võrdleb erinevaid elunähtusi enne ja nüüd. Mis on teisiti? Kas midagi on ka samaks jäänud?

Valve Raudnaski kolumn | Hea sõna võidab võõra väe

„Äksi saarel Tallinna külje all elab tõsine rannamees August Luusman(n). Käib merel kalal ja hülgejahil. Kui väljas tormab maru ja ulub tuul, siis seab kalur end vana oreli ette ja suure töömehe käte alt tulevad kuuldavale unistavad helid,“ kirjutab Esmaspäev 1929. aasta aprillis.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kalur ameeriklastele juubelimarsi tegi

Esimesena püüdis mõttele joodikute parandusmajadest hoogu anda kirik, kelle väljaanne kirjutas 1926. aastal: „Joodikute arv kasvab aasta-aastalt. Riik ja omavalitsused kulutavad nende (haiguste raviks ja) ülalpidamiseks ikka suuremaid summasid. Kõiksugu koolide ja asutuste heaks on riigi poolt mõisad antud, mispärast mitte ka üht mõisat joodikute parandamiseks?“.

Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas noored said valimiseks küllaldaselt vanaks (1)

LÄBI MÜÜRI VABADUSSE! Kuus naiskommunisti põgenesid kavala plaani abil Tallinna vangimajast

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas armuvalus viirus nakatas Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rünnakuga sunniti nimesid eestistama (4)

ÕL ARHIIV | VIKTOR KINGISSEPP INIMESENA: kas edu korral saanuks temast diktaator?

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas päeva jooksul oli vaid üks nakatunu (1)

Raadioonu Felix Moor – wabariigi sametine hääl

Valve Raudnaski kolumn | Hea sõna võidab võõra väe

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kalur ameeriklastele juubelimarsi tegi (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taheti luua joomarite parandustöömaju

Soomes leidsid pelgupaiga paljud Eesti džässimehed: „Eesti tippmuusikud on siin!“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ametnikud hävitasid 4641 veekogu (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vürtspoes salasepitseti riigikukutamist

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas musta mehega viinalaev madalikule sõitis (1)

TIPPNÄITLEJAST KOKANDUSGURUKS: Peeter Kardis äratas armastuse kokanduse vastu Odessas filmivõtete ajal kohatud šašlõkimeister

Täna on Eesti muusikateatri hällipäev. Sünnikoht: Tartu. Peaosa laulja: laibalahkaja abikaasa. Nimi: „Preciosa ehk Mustlase tüdruk“

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tekkis Eesti esimene väeühik

EESTI OHVRITEROHKEIM LENNUKATASTROOF: 21 sõjaväepilooti hukkus Moel korstna vastu sõites

Toivo Tootseni mälestused | Tursa ja vaalapoeg

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vaimud ründasid muusikaprofessoreid (1)

LUUPAINAJAD: kas kadedad naabrid, hüljatud kallimad või hoopis tulnukad?

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kõhuvalukivi juures ravipidu peeti

PILDIALBUM | Ajakirjanik Mart Pukk: „Ma olen kõik ära teinud, mida teha annab.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõrtsukad surma mõisteti ja ellu jäid (3)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed