1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kuidas luua terrassile julge, originaalne, pilkupüüdev ja mis kõige tähtsam, mugav nurk, kus nautida hommikukohvi, veeta õhtut sõprade seltskonnas või romantiliselt öötaevast vaadeldes? Üks kindel võimalus on leida see <a href="https://www.puskupusku.ee/" target="_blank">kõige õigem kott-tool</a>, mis püsiks armsa kaaslasena aastaid. Puskus on maikuu lõpuni soodustus 15%!

Tee aiamööbli valimisel julgeid otsuseid – siit leiad ühe põneva mõtte!

Krista Lensin leidis ideaalse viisi, kuidas olla suveks valmis ja saada laitmatu keha. Uuri välja, kuidas sai Krista sellega hakkama ilma jõusaalis käimata, tablette võtmata või paastumata. Sinu unistus laitmatust suvefiguurist on saamas tõelisuseks.

VAATA FOTOSID: Krista Lensin avaldab, kuidas kaotas 10 kilogrammi 

Eriolukorra lõpp on tekitanud paljudes soovi kodust välja saada, kuid tavapärasest aktiivsemad on ka loomad, kes võivad õnnetult sõidukitele ette jääda. Kui metsloomale otsasõit hüvitatakse üldjuhul kaskokindlustusega täielikult, siis linnu, karjalooma või kodulooma puhul võib lisanduda ka omavastutus. Kindlustusseltsidel on kaskokindlustuse tingimused erinevad ja nii võib eneselegi teadmatult kokkupõrge looma või linnuga kalliks maksma minna. 

KINDLUSTA TARGALT | Kas kaskokindlustus kaitseb ka linnuga kokkupõrkel?

„Populaarseks teeb kupud see, et nad tõesti toimivad, neid on lihtne kasutada ning nad on väga taskukohased. Tulemusi on näha juba 2-4 nädalaga! Jutt kuppudest levib ammu sõbralt sõbrale ja mingit pähemäärimist lihtsalt ei ole,“ räägib kupumassaažist <a href="https://www.kupud.ee/" target="_blank">www.kupud.ee</a> esindaja Mariliis Mürgimäe. Muide, praegu on koodiga Õhtuleht kõik tooted 20% soodsamad!

Tahad kodus olles vormi hoida? Vaata, kuidas aitab trenditoode kuu ajaga vähendada tselluliiti ja ümbermõõtu 2–5 sentimeetrit!

Ajakiri Tiiu heidab igas numbris pilgu ühte aastasse minevikus ning toob sealt välja eredaimad sündmused. Mis toimus aastal 1957?

Mis toimus 1957. aastal? Avati Tallinna moemaja, Laika lendas kosmosesse

„Praegune elu nõuab kõikjal tempot, jõudu, nooruslikku värskust ja tahet. Otsitakse ekstravagantsust ja uudsust. Tekkis uus elurõõmus görlitants. Görl – see on noor tüdruk, tavaliselt blond, kes vastavalt päevakohasele meeleolule suudab kanda ette kergesisulisi tantse ja sellega võluda publikut,“ selgitab Esmaspäev 1931. aastal, kui&nbsp;Ameerika filmirevüüde eeskujul tulid meilgi lavale jalgu loopivad ja kankaani tantsivad tüdrukud. Blondid pidid nad tõesti olema. Neist sai Eesti olulisim eksportartikkel ja kui Tallinna Raekoja platsi tipprestorani Marcelle görlitrupp sõitis esimest korda Rootsit vallutama, siis suruti seal neile kohe pihku paar liitrit vesinikülihapendit: „Et te homme oleksite blondid!“ Ja olidki.&nbsp;

GÖRLIDE UDUNE JA TUME ARGIPÄEV: härrad eelistavad blondiine

Fotograafide varudes leidub palju põnevaid kaadreid, mis meenutavad minevikuhetki ja -sündmusi. Tiiu palvel kokku pandud pildilugu on üks peegeldus sellest, kuidas fotograaf on ümbritsevat tabanud.

NOSTALGILISED FOTOD | Tallinna kadunud vaated 1990ndatest

Džässmuusika jõudis Maarjamaale eelmise sajandi teisel kümnendil, asudes siin kohe juuri ajama. Esimesed katsed džässi avalikkusele mängida on teada juba 1918. aasta suvest, kui hotelli Kommerz omanik kutsus tulevase The Murphy Bandi liikmed oma asutuse külastajaid lõbustama.

EESTI DŽÄSSI ALGUS: 1918. aastal aluse saanud The Murphy Band jõudis isegi Saksamaale 

Kalamaja on praegu populaarne ja kalliste kinnisvarahindadega elupaik, elav ja pulbitsev elukeskkond. Kuid Kalamaja on ühtlasi ka Tallinna vanim eeslinn, mida mainitakse kirjalikes allikates esimest korda juba 1374. aastal. Kui aga vanalinna kummituslugudes domineerivad kaunid naised ja kurvameelsed mungad, siis Kalamaja tänavatele on iseloomulikud „elavad surnud“, keda on sealsete majade vahel korduvalt liikumas nähtud.

KUMMITUSLUGU: Kalamaja vahel võis kohata „elavaid surnuid“ 

Eesti tuntuim põrandaalune kommunist Viktor Kingissepp arreteeriti 98 aasta eest, 1922. aasta 3. mail, ja lasti umbes ööpäev hiljem maha. Temasse on suhtutud aegade jooksul erinevalt, kuid ikka äärmustesse kaldudes: Kingisseppa on peetud nii iidoliks, kelle järgi ainsa eestlasena on terveid linnugi nimetatud, kui ka vihast pimestatud fanaatikuks, kes Eesti riigi hävitamiseks vahendeid ei valinud. Kumb ta siis õieti oli? Kas pigem õilishing, kes tõesti tahtis, et kõigil oleks hea? Või julm ja paranoiline diktaator? Või korraga mõlemat? Milline oli ta inimesena? Poolehoidjate ega vastaste loodud müütide põhjal sellest objektiivset pilti ei saa. Küll aga aitavad tema isiksusest aimu saada nende kaasaegsete mälestused, kes temaga vahetult kokku puutusid.

VIKTOR KINGISSEPP INIMESENA: kas edu korral saanuks temast diktaator?

Juba 14. sajandist pärit pühakoja ümber laiuvasse kirikuaeda on maetud peamiselt Väike-Maarja kandi baltisaksa aadlisuguvõsade liikmeid ja kohalikke vaimulikke. Nende puhkepaikade kõrval püüavad pilku aga ka kaks igivana rõngasristi, üks kirikus sees, teine väljas.

VOLDEMAR KUSLAPI KALMUKOLUMN | Ammune kirikuaed Väike-Maarjas

8. mail 1990. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse, mis sätestas Eesti Vabariigi nimetuse ja sümboolika.

MINEVIKUHETK | 8. mai: Eesti Vabariik sai oma nime tagasi

MAIS AJALOOS: 1942. aastal arutati tõsimeeli Narva pealinnaks tegemist

Lihtne teatrikülastaja möödunud sajandi alguse Eestis ei osanud tõenäoliselt aimata, et lavalaudadel toimuv kujutab endast näitemängu selle sõna topelttähenduses. Nimelt polnud tekst, mida artistid laval ette kandsid, sugugi mitte nende endi higi ja vaevaga pähe õpitud. Seda sosistasid neile ette spetsiaalsed abilised ehk suflöörid.

SUFLÖÖRI KADUNUD AMET: nähtamatu sosistaja peal püsis vahel terve teater

Mind on alati ärritanud see, kui keegi hakkab õiendama, et miks eestlane hoiab omaette, miks tal tänaval kogu aeg naerunägu ees pole, miks ta tervitades kaela ei lange. Nii võiks ju ka seda ette heita, et miks meil on tasane maa ja vähesoolane meri.

Valve Raudnaski kolumn | Omaette. Siiski koos

Lastelehes Säde vabanes 1963. aasta kevadel kirjandusliku kaastöölise koht. Rein Siku abikaasa Milvi töötas seal, tema kaudu ma sellest teada saingi ja tema soovitusel mind sinna tööle ka võeti – töötasuga 79 rubla kuus. Muide, internetis kolades leidsin, et näiteks mu kolleegi raadios ja hiljem riigikogus – Mark Soosaare – loominguline elu algas samuti Sädemes.

TOIVO TOOTSENI MÄLESTUSED | Kaugõppesse ja lastelehte tööle

Põlva külje all asuval esimesest aastatuhandest pärit linnusemäel toimus mullu varasuvel lageraie. Kibedalt muigama paneb asja juures see, et Eesti muinasaja üht esinduslikumat muistist songiti raskete metsamasinatega pärast ülipõhjalikke instruktaaže.

Lageraiega lõhuti Rosma linnuse väravakoht, järgnenud  tormimurruga sai kahjustada iidne kultuurkiht

VILLU KANGURI KULTUSRAAMAT: „A nagu Aabel“. Elu on tsirkus

LEID MAAPÕUEST Peakilpsõlg Võrumaalt

Selle loo rääkis üks vanema põlve, nüüdseks juba lahkunud koorijuht millalgi seitsmekümnendatel. Päris noorukina tahtis ta endale hirmsasti kella. Aga kus sa seda käe peale osta jõuad! Õnneks leidnud kuskilt kolukastist lausa neli-viis uuri. Vanamoelised küll ja ükski ei käinud, aga viis needki kellassepa juurde, et ehk saab mõne korda.

RAHVASUUST „Viska lutsu!“

Tiiu lugeja M. T. saatis oma mälestusi 1992. aasta eluolust Lasnamäel. Aasta kõige tähtsam sündmus oli tema tütre sünd.&nbsp;

MEENUTUS | Aasta 1992 Lasnamäel: vastsündinuga kütteta ja veeta ühiskorteris

Vastuseks eestlaste poliitilisele aktiviseerumisele ja Eesti suveräänsust taotleva Rahvarinde loomisele 1988. aastal asutasid impeeriumi- ja venemeelsed inimesed samal aastal Interliikumise. Selle juhtideks valiti Jevgeni Kogan, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko. Interliikumise täht hakkas langema pärast nurjunud rünnakut Toompeal 1990. Vaid veidi rohkem kui aasta pärast, kui Eesti iseseisvus, ajasid Interliikumise käilakujud oma asju hoopis teistes tingimustes.

30 AASTA EEST:  „Toompead rünnatakse! Ma kordan: Toompead rünnatakse!“

Ajakiri Tiiu heidab igas numbris pilgu ühte aastasse minevikus ning toob sealt välja eredaimad sündmused. Mis toimus aastal 1934?

Mis toimus meil 1934. aastal? Eesti sai võidupüha ja üle loetud rahva

Kui esoteerikud kasutavad šungiiti tervisekivina, siis Tartu ülikooli teadlased näevad selles kivimis hoopis vastust paradoksile planeedil Maa keerulise elu tekkimise kohta.

MILJARDIPARADOKS LAHENEB! Eesti teadlased kirjutavad ümber maakera ajalugu

Ajad muutuvad ja inimesed kohanevad – nii kipub meelest minema, milline oli igapäevaelu aastakümneid tagasi. Et esile manada mõni vahva mälestus, toome teieni mõned ammu unustusse vajunud tarbeesemed.

FOTOD | Kas mäletad? Vana aja vidinad, mida naised ilu tarbeks kasutasid

Veel eelmise sajandi algupoolelgi leidus pealinnas eri masti jõgesid, ojakesi, kraave ja tiike nii palju, et tagantjärele ei suuda keegi neid isegi kokku lugeda. Mõned neist on jäädavalt unustusse vajunud, ent teised elavad linnarahva mälus edasi kas või kohanimede kaudu.

Jalutuskäik Tallinna kadunud vetemaailma jälgedes: Mustjõgi, Härjapea, Veerenn ja teised

Nagu juba psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud märkis, on surmahirm üks inimese võimsamaid liikumapanevaid jõude. Seda on oma loomingus kasutanud kunstnikud, kirjanikud ja linateoste loojad juba hallidest aegadest ning teevad seda tänini. Bernt Notke „Surmatants“, Giovanni&nbsp; Boccacco&nbsp;Dekameron“, Albert Camus’ „Katk“, Gabriel García Márquezi „Armastus koolera ajal“, Michael Crichtoni „Andromeda“, Andrus Kivirähki „Rehepapp“... Need on vaid mõned näited teostest, kust katk või mõni muu kiiresti leviv surmatõbi punase niidina läbi jookseb. Millistest veel? Praegu on paras aeg vähemalt mõned neist meelde tuletada.

KATK KUI MUUSA: epideemiatest on sündinud nii kunsti-, kirjandus- kui ka linateoseid

1899. aasta 9. mail õnnistati pidulikult sisse üks omaaegse Tallinna suuremaid ja olulisemaid tööstusettevõtteid, aktsiaselts Dvigatel. Uue vaguniehitustehase põhikirja oli 1897. aasta oktoobris kinnitanud Venemaa tsaar Nikolai II isiklikult. Enim on seal töötanud umbes 10 000 ja halvimatel aegadel 126 inimest.

Eesti

Mis toimus 1957. aastal? Avati Tallinna moemaja, Laika lendas kosmosesse

GÖRLIDE UDUNE JA TUME ARGIPÄEV: härrad eelistavad blondiine

Lageraiega lõhuti Rosma linnuse väravakoht, järgnenud tormimurruga sai kahjustada iidne kultuurkiht

30 AASTA EEST: „Toompead rünnatakse! Ma kordan: Toompead rünnatakse!“