1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Hambaarstid panevad ikka ja jälle südamele, et inimesed käiksid vähemalt kaks korda aastas hambaarsti vastuvõtul. Ainult hambaarsti külastamisest aga ei piisa – igaüks saab omaenda kodus üsna palju ära teha, et tema suutervis oleks korras.

4 lihtsat viisi, kuidas kodus oma suutervise eest hoolitseda

On raamatuid, mis panevad lugeja juba kolmandal lehel haigutama. Ja on raamatuid, mida ei saa panna hetkekski käest, kuna need on nõnda kütkestavad, et kõik muu teisejärguliseks taandub. Helene Mossi romaanisari „Cougar“ kuulub kahtlemata viimaste kilda. Tänaseni paljastamata saladuslikku Eesti kirjanikku armastatakse ja vihatakse, tema bestselleri staatuse omandanud raamatuid kiidetakse taevani ja neetakse maapõhja. Miks? Kas selle tõttu, et seal eestlastele mitteomaselt liiga julgelt intiimstseene on kirjeldatud?

Pimedad, aga kuumad talveõhtud: Helene Mossi „Cougari“-sari viib lugejad etteaimamatule raamaturännakule

<a href="https://evari.ee/lamekatus/" target="_blank" rel="noopener">Lamekatus </a>on üks Eesti kortermajade kõige sagedasemaid valikuid. Katuse korrashoid on tõeliselt tähtis ning võimaldab kaitsta majaelanikke paljude tekkida võivate probleemide eest, säästes olulisel määral raha. See ülesanne lasub üldiselt korteriühistul või kinnisvarahalduril.

Enne külmade tulekut on õige aeg oma katus üle kontrollida

Kas armsale inimesele on jõuludeks kindlasti vaja kingitus osta? Olgem ausad, pühade eel on meil kõigil tavapärasest tunduvalt rohkem stressi – seega võiks kingi asemel võtta üheskoos ette üks tore spaapuhkus.

Puhkus V Spaahotellis on justkui imeliselt lõõgastav reis paradiisisaarele

Gustav Suits oli joobunud armastusest, kui ta kirjutas Eesti ühed&nbsp;esimesed erootikast õhkuvad luuleread: „Kius milline on virgumise mõnu/poolhämarikus aimuv siresilma king ja sukk/kleit uduvinene ta peegli sõrval/ta ise taeva asemel siin kõrval,/käe kaelast, rinna rinnalt kisku tund!/oh viibi veel! üks suudlus! minna veel ei sund...“. &nbsp;Luuletust tasub tähele panna, sest nagu ütles tema hilisem abikaasa: Suitsu luuletustes on kirjas kogu tema elulugu. „Tuulemaa“ esimeses trükis 1913. aastal kuulutas ta ka: „ei ahvatle enam mind Kevadeneid ega kellukesed musude ajast. On hüüdnud mind teistsuguste kellade suu...“&nbsp;

Gustav Suits üliõpilasena Helsingis: hing joobunud armastusest   

27. novembril 1918 saadeti Narva sõjaväeliste ja tsiviilvõimude esindajatele, Saksa sõdurite saadikute nõukogule, Saksa ülemjuhatusele ja kogu Narva linna elanikkonnale Jamburgist kiri, mis meenutas pigem ultimaatumit: „..Kõigi rahvaste imperialistlik sõda on lõppenud, kuid jätkub kodusõda – töölisklassi sõda tema rõhujatega... Me ei nõua, et meid võetakse vastu lillede ja muusikaga, nagu te võtsite vastu 4. märtsil Eestimaa proletariaadi orjastajaid, kuna meid võtab vastu vaimustusega kogu töölisklass, kuid nõuame takistamatut pääsu linna meie salkadele ja sildade ja ehituste terviklikkust...“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Narva lahingud võideti ja kaotati

Põhja-Iirimaa Antrimi maakond on tuntud oma kaunite merevaadete poolest. Eriti kui vaadata neid Torr Headi nime kandvalt kõrgendikuotsalt Murloughi lahe tipus. 1937. aasta oktoobri lõpus polnud kahel pulmareisil oleval eestlasel oma tillukese mootorpurjeka pardal aega ega võimalust ümbruse ilu nautida. Nad võitlesid oma elu eest.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hädas noorik oma veimevaka põletas

„Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada. Kelleks ma unistasin saada, selleks ei saanud,“ on Voldemar Panso tunnistanud oma raamatus „Portreed minus ja minu ümber“. „Tahtsin saada meremeheks, klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks.“ Tema esimene eelistus pärast gümnaasiumi oligi Tartu ülikool, kuid juhus tahtis teisiti: kirikuõpetaja asemel sai temast Eesti teatri suurkuju, kelle sünnist möödub tänavu novembris 100 aastat.

VOLDEMAR PANSO: „Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada...“

Kui Konstantin Päts Riia kaudu Saksa vangilaagrist tulles 20. novembril 1918 Tallinnas rongilt maha astus, oli võimul Jaan Poska juhitud valitsus, maapäev kogunes samal päeval ja Vabadussõja alguseni oli veel nädala jagu aega. Päts kuulutas, et kui tema isiklik osavõtt uues loodavas valitsuses on tarvilik, siis on ta valmis kabineti liikmeks hakkama ükskõik kelle juhtimisel, meenutab tollaseid aegu Uus Eesti 20 aastat hiljem.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Päts vangilaagrist tagasi jõudis

Inglise linna Whitby nädalalehes kirjutati 1971. aasta sügisel, kuidas Eduard Vilde nime kandev Eesti merelaevanduse kaubalaev nende sadamas peatus ning meremehed käisid muu hulgas nende keskkoolis külas ja kutsusid õpilasi laevale, kus neile näidati ka nõukogude filme.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas väliseestlased koolilapsi kahtlustasid

Lahkaja avab surnukuuri ukse ja näeb: kõik laibad on surnuist üles tõusnud ja istuvad küünlavalgel kaarte tagudes ümber laibakuuri keskel oleva kasti. Saab südamerabanduse ja sureb. See on vaid üks legendidest, mis Tartu ülikooli niinimetatud vana anatoomikumi ümber liiguvad.

KUMMITUSLUGU: surnuist üles tõusnud laip, müüdud tütar ja inimrasva sulatamine 

Ajad muutuvad ja inimesed kohanevad – nii kipub meelest minema, milline oli igapäevaelu aastakümneid tagasi. Et esile manada mõni vahva mälestus, toome teieni mõned ammu unustusse vajunud asjad.

Kas mäletate? Granaatkäevõru ja müntidest valmistatud kee

Kummaline aasta oli 1928. Riigieelarve arutlusel tõusis järsku oluliseks teemaks kahenaisepidamine. Nimelt teatas ette kandev riigikogu liige, et ta vaatas Riigi Teatajat ja nägi seal teadet ametnike atesteerimisest, kuid mitte sõnagi nende perekonnaelu auväärsusest.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigieelarve ühildus kahenaisepidamisega

Kõrgete mändide ja teiste põlispuude all laiuv Tallinna Metsakalmistu on üks Eesti kaunimaid rahulaid, kus on eraldatud matmispaigad erinevate elualade esindajatele. Suur osa meie nimekatest teadlastest puhkab surnuaia vanas osas.

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Teenekad inimesed Metsakalmistul

„See oli suhteliselt äärmuslike vaadetega inimeste kokku aetud seltskond... Mina tegelikult seda riiki ei taha, kus arvatakse, et tänaval ongi õige koht poliitiliselt konkureerida,“ kuulutas Jürgen Ligi ETV „Ringvaates“ pärast seda, kui vaid poolsada inimest oli tulnud Tõnismäele, võimul olnud Reformierakonna kontori juurde valeliku poliitika vastu meelt avaldama, nõudes lõpu tegemist valelikule poliitikale ja parteide avalikule ülbusele.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas valelikust poliitikast sai kõrini

Mida kõike miilitsauurijad nägema ei pidanud! Nii seda, kuidas miilitsad Kohtla-Järvel peatumismärguannet eiranud mootorrattureid teibaga sadulast maha lõid, kui ka inimmõistuse sära keeruliste vargus- ja petuskeemide väljamõtlemisel. Üsna palju koomilist, kuid ka asju, mis mitmeks ööks une viivad. Sekka isegi müstilist – ühte inimkehapõlengut Jõgisool pole ükski kohtumeditsiini- või tuletõrjeekspert siiamaani ametlikult seletada osanud. Kõige sellega puutus ligi kaheksa uurija-aasta jooksul kokku Tiit Maidre, kes pakub sissevaadet tollaste uurijate maailma ka meie lugejatele.

MIILITSAUURIJA ARGIPÄEV: isesüttinud vanainimesest suurvargusteni Kalevis, laipadest rääkimata

Kordnikud olid hädas, sest sadamakail sagis nii palju rahvast, et enam polnud naela kukkumisekski ruumi. Korravalvurid muretsesid, sest iga hetk võis keegi kaiservalt merre sulpsatada.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Ahto Tallinnast maailmareisile läks

Koos istus II riigikogu, kui novembris 1924 tuli jutuks väikesepalgaliste riigiteenijate töötasu tõstmine. Kristliku erakonna esindaja Juhan Luur tõusis seepeale püsti ja teatas, et väikesepalgalised on eeskätt neiud, kes kohe tõttavad lisaks saadud raha eest siidsukki ostma. „Me peaksime lisapalga määramisega väga ettevaatlikud olema,“ kuulutas Luur.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas narriti riigiteenijate palgatõusu vastast

Soomest tungis peale külm õhk. Lahele rullus paks udu ja mähkis endasse Aero vesireisilennuki, mis kadus jäljetult. Oli kolmapäev, 16. november 1927. Eestist oli tol päeval õhku tõusnud ja kursi Helsingile võtnud viis Soome vesilennukit. Sellest „õppesõidust“ olid Eesti lehed teatanud, kuid ei maininud ühegi sõnaga, et osal neist lahkusid Soome kindralstaabi luureohvitserid, kes pidasid oma siinsete kolleegidega tavapärase poolaastakohtumise. Enamasti korraldati neid mõnes kõrvalises paigas, aga seekord leiti tulekuks ametlik põhjus ja kaasa lendas ka Soome kindralstaabi ülem Kurt Martti Wallenius.

Salarinde sõdurid: Soome luureülema jäljetu kadumine teel Tallinnast Helsingisse

Ajakirjanikud olid esimesed, kes õnnetuspaika jõudsid pärast Sakala toimetusse tulnud telefonikõnet ja nägid, et Tallinna–Viljandi maantee viiendal kilomeetril Kingu talu väravas lamas esiotsaga Viljandi poole seisva lahtise sõiduauto Ford juures maanteetolmus kaks verist inimkeha. Oli 23. juuli 1932. Autol olid aknaklaasid katki, üks ratas oli alt ära ja selle puukodarad vedelesid teel segiläbi Saksa ja Soome markadega, mis lendasid õnnetuse ajal välja Eesti piiritusekuninga (ka Kolga krahviks kutsutud) Eduard Krönströmi taskust. Kui linnaarst lõpuks kohale jõudis, oli autojuht juba surnud. Krönström suri haigemajas samal õhtul. Ilmelikul kombel sai vaid kriimustusi kolmas autos olnud mees, Krönströmi asjaajaja.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas piiritusekuningale mälestusmärk tehti 

Oli 13. november 1927, kui reaalkooli ees avati Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas (tuntud ka kui õppursõdurite monument või „Reaali poiss“. Ferdi Sannamehe tehtud kuju arhitekt oli Anton Soans. „Paljud ei tea, et graniitalusel seisva jõulise mehekuju modelliks on arbiter Nikolai Matvejev, kes Tallinna publikule tuntud elukutseliste maadlusvõistlusilt. Kuna see mees omab toredat keha, on ta tihti poseerinud teistelegi kunstnikele,“ kirjutas Tallinna Post.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas õppursõdurite monument pooleli jäi 

Iru soojuselektrijaam on tuttav teetähis igale vandersellile, kes läheneb pealinnale ida poolt, mööda Peterburi maanteed. Ametlikult kuulub see küll veel Maardu alla, kuid õige pea terendavad juba linnapiir ning esimesed Lasnamäe tornmajad.

Enne ja nüüd – Iru soojuselektrijaam, teetähis igale vandersellile

Eks ma olin lastelehes Säde üsna loomulikult kõigist sealsetest kenadest daamidest lummatud, kirjutasin neile sünnipäevaks luuletusi ja kirjatükikesi. Kui kooli- ja teadusosakonna juhataja Aili Tann kutsus mind titekeseks, siis tema sõbranna Tukk ülendas paažiks! Noh, Adsoni mõõtu minu värsid küll välja ei andnud, aga olin minagi Võrumaalt pärit, koguni Adsoniga ühest kihelkonnast – Rõugest. Ja oma olemuselt sarnanes Tukk ise Marie Underiga küll.

Toivo Tootseni mälestused 11 | Titekesest paažiks

Ühes Tartu eramus magas ööl vastu pühapäeva pere rahulikult ülakorrusel, kui all toimetasid vargad. Oli 31. oktoober 2004. aastal, kui majaelanikud hommikul ärgates avastasid, et kadunud on pangakaardid jms.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kaitseministri riigisaladused pihta pandi

Igas Eesti Ajaloo numbris&nbsp;teeb Villu Kangur ülevaate ühest kultusraamatust, mis on talle muljet avaldanud ja meeleolukaid elamusi pakkunud.

Villu Kanguri kultusraamat | Lugusid mootorsõidukitest

„Teisipäeva õhtul kella poole üheteistkümne ajal juhtus Tallinnas Balti jaamas õnnetus, mida mõnel ajal enam ette pole tulnud,“ kirjutas Rahvaleht neljapäeval, 24. novembril 1927.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vedur ilma juhita kihutama pääses

Varahommikul kella poole kolme paiku raksatas Tallinna kohal välk ja seda saatnud kõuemürin ajas paljud linlased voodist välja. Akna taga keerutas tuul lund. Tuisk oli nii vali, et üle tänava midagi näha ei olnud.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lumetorm Irmela novembris Eestit ründas

„Elasin 1918. aasta hilissügisel Tartus, tookordses Näituse tänavas. Ühel varasel pühapäeva hommikul, kui lamasin alles voodis, kõlistati ukse taga. Seal seisis täitsa tundmata habemes mees, vaevalt kirjeldamisvõimalusi pakkuvais rõivais, seljas pamp, mille peal kummuli must keedupada. „Mina olen kirjanik Kusta Toom,“ tutvustas end võõras. „Ma tulin teid vaatama,““ kirjeldab Friedeber Tuglas oma esimest kohtumist vabariigi tuntuima metsaelanikuga.

Eesti