1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Valu kannatamine ei ole tänapäeval ainult vanemate inimeste probleem. Üha enam vaevleb erinevate valude käes ka nooremas eas inimesi, kuna tänapäeva elustiil on seda soodustav: ebatervislik toitumine, ülekaal, pikalt ühes asendis arvuti taga istumine, vähene liikumine jne. Suurimateks hädadeks on just seljaprobleemid ja -valud.

 Valu ei ole vaja kannatada – kuidas sellele saab vastu astuda? 

Jahe ja morn ilm tõmbavad meeleolu alla ning igatsed soojas mõnulemist? Kohta, kus saaks vähemalt paariks tunniks aja maha võtta? Tegelikult ei ole vaja kaugelt otsida, sest ideaalselt sobiv koht on Tallinnas olemas – <a href="https://elamusspa.ee/" target="_blank">Mustamäe Elamus Spa</a>.

Mustamäe Elamus Spa – piiritute võimalustega spaa, kus aeg lausa lendab!

Kui sinu kallim või sõbranna armastab kauneid mustreid, pehmeid kangaid ning eelistab, et kõik oleks võimalikult kodumaine, siis saad ideaalse sõbrapäeva kingituse just Siksakist!

Kaunid mustrid ja pehmed kangad – vali sõbrapäeva kingitus Siksakist!

Eestlaste suhe oma armsa nelja aastaajaga on täis ilu ja rõõmu, ent ka kurbust ja pettumusi rikutud rõivaste tõttu. Kodumaine nanotehnoloogia aitab seda suhet tervena hoida.

Kas porised ja soolaga kaetud kingad on paratamatus?

Oli 27. jaanuari õhtu 1943, kui Tartu südalinnas raksatasid plahvatused. Õhuhäire anti alles pärast seda, kui pommitamine lõppes ja Vene lennukid olid juba lahkunud. Rinne oli kaugel ja keegi ei osanud oodata venelaste esimest õhurünnakut Tartule pärast 1941. aastat.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vene pommitajad hiilisid Tartu kohale

„Praegu pakub pealinlastele palju kõneainet Lühikesel jalal kummitav munga vaim, mis ilmub täpselt iga 19 aasta järel. Õhtul käivad seal paljud müstikasse kalduvad kodanikud lootes kusagil näha salapärast valgust või kollitamas käiva vaimu kuju,“ kirjutab Rahvaleht 27. jaanuaril 1936. Kuulu järgi nähtud munga vaimu viimati 1917.aastal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vennatapja rahu ei saa ja kummitab mungana 

Vanasti jäi see kahekorruseline maja, alumine korrus kivist, ülemine puust, Tartu maantee ja Puuvilja tänava nurgale, kus seisis ka Tallinna ainus ja seda kuulsam pruugitud rõivaste kauplus. Praegu pole enam ei seda tänavat ega kunagisi majugi. Sõjas hävinud Puuvilja tänava kohal kõrgub tuntud sirbi ja vasaraga kõrghoone. Meie jutu ajal polnud aga tänavat veel linnakaardilgi. Ümbruses laius juurviljaaed, mis kuulus nagu majagi mereväeleitnandi abikaasale Anna Sibbersteinile, kes oli &nbsp;all-linnas tuntud kui salapärane Must Mari, ülal Toompeal aga ühena seltskonna koorekihist.

Must Mari ehk Saladuslik maja Tartu maantee 36 

Valge talivorm üll, ootavad sõdurid 1931. aastal uusi käsklusi – Eesti kaitseväe talvised õppused on alanud. Lund on selle aasta alguses nõnda rohkelt, et õppusi saab pidada suuskadel, mida inimesed on kaitseväele usinalt annetanud. Mis siis muud kui püssid selga ja start!

VANA FOTO: Sõdurid suuskadel

Pikk tänav Rakvere kesklinnas kannab endas jätkuvalt endisaegset hõngu. Tänava keskpaigas annavad sellest kõige paremini tunnistust oma kellatornist helilooja Arvo Pärdi muusikat kuuldavale toov Rakvere Kolmainu kirik ning paremal laiuv pargiala. Ka pargi vastas seisev Margeri maja on muutunud välimusest hoolimata olemas olnud juba 17. sajandist saadik ning nagu 1931. aastal, nii saab sealt praegugi kauneid lilleõisi osta.

VANA JA UUS VAADE Lilleäri ikka samas paigas

USKUMATU, KUID TÕSI: Veider juhtum heinamaal

Järvamaal Mustla-Nõmme külas leiti 2019. aastal taluõuel maad kaevates luu, mille otste lähedale on tehtud kaks auku. Ese on valmistatud kitse või lamba pöialuust ja luu otsad on ära saetud nii, et on saadud õõnes 10 sentimeetri pikkune toruke. Aukude juures on näha, et kasutamisel on mingi nöör või niit nende serva soone kulutanud.

LEID MAAPÕUEST: Niks ehk lõngaviiul

SELLEL KUUL AJALOOS: jaanuar. Rahareformi võidab kroon, edestades iva ja matsi

Olin 1991. aastal sel ajal Võrumaal, kui tähistati 130 aasta möödumist „Kalevipoja „ ilmumisest. Ühel kohtumisel sattusin kuulama Aare Hõrna sõnavõttu. Aare Hõrn on mees, kes on väga palju Setumaa heaks teinud. Tema eestvedamisel hakati 1994. aastast peale pidama Setu kuningriigi päevi, mis pole üksi setude hulgas populaarsed. Vaat et veerand Eestit voolab augustis pidupaika. Ja tasubki tulla, sest ainult veel laulupeol näeb nii palju rahvariides inimesi. Sealjuures on Setu kuningriigi päevadel rahvariides nii 2-aastased kui 82-aastased.

VALVE RAUDNASKI KOLUMN: Mine metsa!

VANA NIPP Soolane küünal ei tilgu

Tihtipeale hakkab väga kahju, et me ei ole enam lapsed. Aga küll see tuleb kord tagasi nagunii, kui tellis meile enne pähe ei kuku või trammi alla ei jää. Võtan endale vabaduse väita, et nõukogulik pedagoogika on teinud meiega suuri imesid. Me mõistame täna asju pisut teisiti. Mitte niivõrd mustvalgelt. Aga ikkagi: vahel igatseme väga seda punast õpsi (pasta)pliiatsit.

KULTUSRAAMAT: Kirjand vabal teemal

Tallinna vanalinn on üks kõige kummitusrohkemaid paiku Maarjamaal, põnevaid lugusid siin jätkub. Sel korral kaldun aga kummituste juurest ühe teise vahva loo juurde, mille peategelaseks on Tallinna kuulsaim muumia, täpsemalt Niguliste kiriku oma. Juba mitu aastat on Niguliste muuseum korraldanud lastele mõeldud öölaagrit, mis kannab kurjakuulutavat pealkirja „Öö muumiaga“.

Niguliste muumia jõudis Tallinnasse veel omal jalal

Ränga orjapõlve ja paarikümneaastase sõjaväeteenistuse eest hakkasid eestlased tuhandete kaupa Rootsi põgenema. Mindi veel 19. sajandi lõpulgi. Selle takistamiseks olla Hiiumaal rahvasuu järgi iga pere juurde rannavaht ehk – nagu naabrite juures Muhus kutsuti – tonger pandud. Siis peeti ühes talus pulmi, külalisi tuli hulgem. Ka vahisoldatitel lasti suu seks teha. Märjuke olnud nii kange, et vahid norinal magama jäid. Hõiskav ja rõõmustav pulmarahvas aga purjetas juba Rootsimaa poole. Nagu praegu trotsivad pagulased surma Vahemerel, nii purjetasid &nbsp;ja sõudsid eestlased oma kipakatel paatidel merele, et õnnistatud Rootsi jõuda.

UNUSTATUD PAGULASED: kuidas mõisnike julmuse ja Vene sõjaväe eest Rootsi põgeneti

Gooti stiilis Koeru kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning sellest ajast on pärit ka esimesed hauad kirikuaias. Kõrge ja avara pühakoja ümber on maetud mitme omal ajal tuntud baltisaksa aadlisuguvõsa liikmeid, seal leidub nii sepisriste kui ka maakivist ja dolomiidist kalmutähiseid.

VOLDEMAR KUSLAPI KALMUKOLUMN:  Ammused hauad Koeru kirikuaias

Eestimaa rahvuslikku maavara põlevkivi hakati maapõuest ammutama üle saja aasta tagasi. Esialgu käsitsi ja ohvriterikkalt, seejärel juba masinate abil ning aina professionaalsemalt. Sellest hoolimata pole kaevuritöö loomuomast ohtlikkust kaotanud ning veel tänapäevalgi on harvad need aastad, kui keegi poleks viga või surma saanud.

Kaevurielu argipäev: varingud, plahvatused, lämbumised...

Peenemate alkohoolsete jookide tööstuslik tootmine saab Eestis suurema hoo sisse pärast esimest maailmasõda. 1920. aastate alguses ilmub turule esimene kodumaine vahuvein.

EESTI ESIMENE: Kõrgeväärtuslik ja puhtast mahlast vahuvein

Kui 1941. ja 1949. aasta küüditamisi teavad kõik, siis 1951. aasta väljasaatmine on pea täiesti nende varju jäänud. Ometi ootasid loomavagunid siis ligi 300 erilist eestimaalast. Miks just neid? Silvi Vahermaa (86) mäletab 1951. aasta 1. aprilli imehästi.

Kolmas küüditamislaine 1951: paljudel polnud aimugi, miks just neid jehoova tunnistajateks peetakse 

„Eesti ja Vene piirivalvurite verine kokkupõrge Peipsil. Kaks Vene piirivalvurit ja hobune said surma,“ pealkirjastab Päevaleht esiküljeteate 20. jaanuaril 1938.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Vene piirivalvurid lahingut pidasid

Kes meist ei taha unistada suurelt? Mõnikord piisab heast töökohast ja armastavast perekonnast, mõnel juhul kuulub unistuste hulka soov millegi tähelepanuväärsega silma paista. Mõni tahab Kuule lennata, teine suure ettevõtte püsti panna. Mõni kolib maale ja hakkab mõisnikuks. Inimesed on erinevad. Unistused on erinevad.

DROONIVIDEO | HÄVINGUST PÄÄSTMINE: mõisaomanikuks 21. sajandil!

„Passi kantakse järgmised andmed... sugu, pikkus, silmade värv, juuste värv, perekonnaseis,“ otsustas Tiit Vähi valitsus oma 16. jaanuari määruses 1996. aastal. Sellega kinnitati välismaalase passi väljaandmise tingimused ja märkides juurde: „Pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti diplomaatiliste ja konsulaaresinduste kaitsele.“ Samuti oli määruses ette nähtud, et riigipiiri ületamisel teeb piirivalveametnik sellest märkme passi ja kui see on neist juba tulvil, siis võib taotleda uut passi.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas passi tuli kirjutada inimese silmade värv

15. jaanuaril 2011 lõpetas Eesti kroon kehtivuse ja ainsaks kehtivaks rahaks Eestis sai euro. Sellele kuupäevale eelnenud kahe nädala jooksul kehtisid paralleelselt kroon ja euro.

Sel nädalal ajaloos | Aastal 2011 lõpetas kehtivuse Eesti kroon

1993. aastal kogunesid pensionärid 11. jaanuarist 13. jaanuarini ägedatele meeleavaldustele Toompea lossi ette, et nõuda oma elujärje parandamist. 

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pensionärid Marju Lauristini ründasid

„Kui õhtu algul juhatas administraator külastajad lauda sõnadega „Tere õhtust, kallid külalised!“, siis kella kukkudes käratas ta viimastele molutajatele: „Käige minema, kuradi pätid!“,“ &nbsp;kirjeldab Ester Jörberg, kes töötas Tartu eliitrestoranis Kaunas baaridaamina aastast 1969. Aprillikuisest avamispäevast peale. Restoran Emajõe ääres tõusis kiiresti rahvamenukiks: efektne valge hoone meelitas päeviti kohale lõunastajad, õhtuti aga pandi lipsud ette ja õhtukleidid selga ning mindi restorani samasuguse pidulikkusega kui teatrisse. Äraminekuga ei kiirustatud, mistap ei pruukinudki administraator kella ühe paiku öösel enam teab mis roosilises tujus olla. Kord pidi majas olema.

KAUNAS 50: Ester Jörberg meenutab legendaarse restorani hiilgeaegu

1937. aastal oli Eesti ametis parlamendile uue nime valimisega. Rahvuskogu esimees Jüri Uluots pakkus volikoja ja nõukoja, rahvuskogu jäi vahepeal peatuma variantide riigikogu ja riigivolikogu juurde, kuid siis kerkis esile Rootsi ja Saksa eeskuju – riigipäev. 

Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vene pommitajad hiilisid Tartu kohale (10)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vennatapja rahu ei saa ja kummitab mungana

UNUSTATUD PAGULASED: kuidas mõisnike julmuse ja Vene sõjaväe eest Rootsi põgeneti (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Vene piirivalvurid lahingut pidasid

DROONIVIDEO | HÄVINGUST PÄÄSTMINE: mõisaomanikuks 21. sajandil!

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas passi tuli kirjutada inimese silmade värv (3)

Sel nädalal ajaloos | Aastal 2011 lõpetas kehtivuse Eesti kroon

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pensionärid Marju Lauristini ründasid (20)

KAUNAS 50: Ester Jörberg meenutab legendaarse restorani hiilgeaegu (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti parlamendi nimeks pakuti riigitõim (9)

Must Mari ehk Saladuslik maja Tartu maantee 36 (1)

VANA FOTO: Sõdurid suuskadel

VANA JA UUS VAADE Lilleäri ikka samas paigas (3)

USKUMATU, KUID TÕSI: Veider juhtum heinamaal (1)

LEID MAAPÕUEST: Niks ehk lõngaviiul

SELLEL KUUL AJALOOS: jaanuar. Rahareformi võidab kroon, edestades iva ja matsi

SISUTURUNDUS

VALVE RAUDNASKI KOLUMN: Mine metsa!

VANA NIPP Soolane küünal ei tilgu

KULTUSRAAMAT: Kirjand vabal teemal

Niguliste muumia jõudis Tallinnasse veel omal jalal

VOLDEMAR KUSLAPI KALMUKOLUMN: Ammused hauad Koeru kirikuaias

Kaevurielu argipäev: varingud, plahvatused, lämbumised...

EESTI ESIMENE: Kõrgeväärtuslik ja puhtast mahlast vahuvein

Kolmas küüditamislaine 1951: paljudel polnud aimugi, miks just neid jehoova tunnistajateks peetakse

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED