1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Üllataval kombel leidub Eestis vähemalt üks valdkond, mida on koroonapandeemia positiivselt mõjutanud —&nbsp;selleks on plastiline kirurgia! Alguse on saanud&nbsp;zoom boom&nbsp;ehk kosmeetiliste protseduuride hüppeline populaarsuse tõus!

Ilukirurg Peep Pree ilulõikuste buumist: inimestel on olnud hea kogemus ning julgetakse uuesti katsetada!

Kas ka sina oled üks neist, kes rassib aktiivselt jõusaalis, kuid rahuldavat tulemust pole saavutanud? Ehk on põhjus selles, et teed midagi valesti? Siinkohal võib olla abi isiklikust personaaltreenerist.

Personaaltreener: inimesed teevad jõusaalis tühja tööd ega tea, kuidas tulemusi saavutada

Peatselt möödub kaks aastat sellest, kui jõustus seadus, et kõik üle 20 m² ehitusaluse pinnaga hooned tuleb kanda ehitisregistrisse ning paljudel neist peab olema ühtlasi ka kasutusluba. Tegemist on teemaga, mis jagab inimesed endiselt kahte eri leeri, kus ühed mõistavad nõude vajalikkust, teised aga peavad seda mittevajalikuks bürokraatlikuks jamaks. Miks see nii on ja millised on inimeste poolt kõige sagedamini esitatavad küsimused seoses kasutusloaga, räägib lähemalt Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

5 kõige enam esitatud küsimust ja vastust seoses kasutusloaga

Ülekaalulisus on ülemaailmne probleem, mis halvendab välimust ja hävitab tervist. Lugeja Agris elas 52 aastat ülekaaluga ja sellest tulenevate ebamugavustega, kuid siis avastas ta Stockholmi dieedi. Agris lihtsalt proovis seda ja kaotas kolme kuuga 15 kilogrammi. „Toitumiskava oli nii lihtne järgida, et ma kaotasin 15 kilo ilma igasuguse pingutuseta!"

On selgunud trikk, tänu millele Agris kergelt ja kiirelt 15 kilogrammi langetas

„Tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast, kuhu orje üles riputati. Peksupingid aga alles aastat kolmkümmend tagasi olla mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud,“ räägiti Maardu mõisast veel 1930. aastate lõpulgi.

KUMMITUS | MAARDU MÕISA LEGENDID: kahtlased preilnad, kavalad talupojad ja piinakelder

Toivo Tootseni mälestused | 21. Minust saab „päris“ raadiomees

„Praegumaksva Balti eraseaduse järgi naise varandus kuulub mehele, kes sellega võib talitada oma äranägemisel. Uue tsiviilseadustiku eelnõu järele kumbki pool, s.o. mees ja naine, jäävad oma varanduse peremeheks,“ toob Uudisleht 1939. aasta septembri alul välja olulise muudatuse, mis perekonnaõiguses toimub. Uus seadus teeb lõpu kaasavaraküttidele, sest tulevikus nad enam abikaasa varandust oma käpa alla ei saaks, rõõmustab ajaleht, kuid osutab siiski säilivale võimalusele: välja arvatud siis, kui varandus kingitakse (sõna oli tähelepanu äratamiseks sõrendatud) ära.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naine oleks vabanenud mehe eestkostest

Valve Raudnaski kolumn | Tarkus ei ole trauma

„Mina keelasin raha väljaveo!“ tsiteerib Päevaleht 21. septembril 1991 rahandusministri esimest asetäitjat Enn Rooset.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas markade vedu skandaaliga nahka läks

See rubriik tutvustab põnevaid leide Eesti vanavaraäridest ja -laatadelt.

ANTIKVAAR | Õllekann teenekale sõdurile

Albert Trapeež. Müstiline poeet ja kirjanik, kes ilmus Eesti kultuuriareenile kõige sügavamal nõukaajal, möllas natuke veel ka vabariigi saabudes, kuid elab viimasel ajal pigem tagasitõmbunult. Kirjutab küll, aga pigem sahtlisse. Teravaid sõnu Eesti ja maailma kohta jagub tal sellele vaatamata.

LEONHARD LAPIN: „Ma arvan, et Albert Trapeež on ikka veel elavate kirjas.“

„Ainult kõige kitsamas ringkonnas teatakse, et Eestis on rakettposti sisseseadmine tõsiselt kaalumisel olnud. Aastat neli tagasi pidas meie postivalitsus pikemalt kirjavahetust ühe Hollandi firmaga,“ kirjutab Uudisleht 7. septembril 1939.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti hollandlaste postiraketist ära ütles

Harrastusarheoloogid otsisid juba mitmendat aastat Viljandimaal paika, kus toimus 1217. aasta 21. septembril madisepäeva lahing. Lahingupaika oli otsimas 80 detektoristi ning muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli esindajad.

ÕL VIDEO JA GALERII | Hulk ajaloohuvilisi otsis madisepäeva lahingupaika

Oli esmaspäev, 18. september 1939, kui kella viie paiku õhtul maandus Tartu lähedal Mäksa mõisa põllule tundmatu lennuk.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Poola lendur sõja jalust Eestisse põgenes

Muhu- ja Saaremaa vahelisest tammist hakati rääkima juba 1852. aastal ja esimesed eskiisid valmisid 1865. aastal, kuid 1870. aastakski ei olnud ehitus veel alanud. Nimelt olevat Kuivastu mõisnik tammi ehitamiseks mõeldud raha ära raisanud. Nii jõutigi pea kaks aastat kestnud ehitamiseni alles ligi kolm aastakümmet hiljem. Ideest teostuseni kulus 44 aastat. Kas Saaremaa püsiühendust tabab sama saatus?

VÄINATAMMI SÜND: „Sinowjewi silla“ ehitamine takerdus raiskamise taha

Kui habemeajaja Hermannus lõi 1352. aastal oma töökoja turuserval lahti, astus keskaegne Tallinn toeka sammu suurlinna täisteenuste poole. Tolleaegne habemeajaja oli ju pigem kirurg, hambaarst, klistiiritegija, aadrilaskja, sageli apteeker ning mida iganes veel, mis ravimisse puutus. Ka proteese (ehk siis puujalgu) pidi ta tegema. Hermannus ja teinegi varane hambaarst Nicolaus arsthe ei jäänud kauaks üksi. Varsti oli XIV sajandil end habemeajajana kirja pannud 15 selle töö meest. Konkurentideks olid saunamehed, kes kergemat sorti haavu ravitsesid, kuppe panid ja habeajamisega hakkama said. Terariistahaavu ei tohtinud nad ravida ja aadrilaskmise keelas neile raad 1696. aastal.

VERI VOOLAS: Tallinna habemeajajad, aadrilaskjad ja kupumoorid

Turul juhtub asju. Eriti tuli neid ette kuulsal Tallinna turul Estonia juures.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kurat Pime-Juuliusele karusilmi pakkus

Oli 1999. aasta. NATO pommitas Belgradi, et sundida Serbiat leppima rahuvalveüksuste saatmisega Kosovosse. Eesti tolleaegne kuulsaim kolumnist Enn Soosaar kirjutas, et „serblaste saatuseks on mitu järgmist aastakümmet olla Euroopa paariad“. Toonane kaitseminister Andrus Öövel ütles, et on valmis Kosovosse saatma serblaste vastu ühe jalaväerühma ehk 30‒40 meest. Tallinnas loobiti protestiks munadega USA ja Suurbritannia saatkonda. Arvata 60 piketeerija vastas seisis sama hulk politseinikke.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti palgasõdurid Kosovos venelasi toetasid

Kultuurimured olid sajand tagasi suured ja neile otsiti lahendust üsna sarnasel moel nagu tänapäevalgi – pilgud pöördusid kultuurkapitali poole.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sajand tagasi tungiti muusikat õppima

Vaevalt sai president Lennart Meri riigikogus Venemaa suhtes välja kuulutada rahuliku enesekindluse doktriini, kui 15. septembril 1999 seda vaja läks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lahvatas enesekindel autosõda Venemaaga

Täna 2003. aastal mindi rahvahääletusele, mis otsustas Eesti astumise Euroopa Liitu. Õige otsuse saamiseks oli kuude kaupa eeltööd tehtud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kardeti halli tsooni ja lubati head pensioni

Kui Edasi laupäeval 26. septembril 1987. avaldas nelja mehe allkirjaga artikli „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“, siis äratas see kahelt poolt protesti. Ühed ütlesid, et Eesti tahab suure katla ühes servas endale rammusemat suppi keeta, teised kurtsid, et täielikust Eesti iseseisvusest juttu ei tehtud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tehti ettepanek isemajandavast Eesti NSVst

„Palun oodake minutit viis kuni kümme. Mul on väike toiming – tulen kohe tagasi,“ ütles kirjanik August Kirsimägi taksojuhile, enne kui Pelgulinnas Saue tänava 18. maja uksest sisse tormas. Oli 29. august 1933. Kirsimägi oli hommikuse rongiga pealinna sõitnud, enne taksosse istumist kontrollinud, kas tal Mõnistest hangitud mauser taskus ja kuul rauas. „Kas Ilse on kodus?“ karjus ta prõmmimise peale avama tulnud Bruno Madissonile, kes ohtu aimates püüdis ust kinni lükata, kuid ei suutnud ja sai kähmeldes kuuli rindu. Tema abikaasa Ilse oli veel voodis, kui Kirsimägi tedagi mitu korda tulistas, külmavereliselt revolvri uuesti laadis ja endale kuuli pähe lasi. „Mõtlesin juba ammu surmale,“ oli ta sõpradele tunnistanud, et naised on ta hingerahu viinud. „Ta oli suure armastuse märter,“ arvas Uudisleht.

MÕTLESIN AMMUGI SURMALE: noore kirjaniku armupiinad lõppesid kohutava draamaga

Sündmus, mis on tuntuks saanud ebamäärase nimetusega Haapsalu mäss, on üks segasemaid lugusid, mis Eestis septembris 1944 Saksa vägede taandumise ajal toimus. Eestlaste vastuhakk sakslastele lõppes mõlemale poolele mõne (mõnes kuulujutus küll isegi 1500) hukkunuga – kui mitmega, pole suudetud tänini täpselt kindlaks teha. Asjasse olnud segatud isegi türkmeenid. Mässust endast on teada aga üsna vähe kindlaid fakte, kahtlusi on isegi mässu täpse kuupäeva suhtes.&nbsp;

VALGE LAIK SÕJAAJALOOS: Haapsalu mässu ümber on palju segast praegugi 

„Eesti iseseisvus lõpulikku tunnistamist leidnud,“ rõõmustas Kaja laupäeval 24. septembril 1921, avaldades esiküljel ETA telegrammi: „Täna (s.o 22. septembril ETA teate järgi) oli Genfis Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtmine rahvaste liitu esimesena täiskogu päevakorras. Persia saadik toetas soojalt vastuvõtmist. Prantslasest aruandja seletas, et Eesti rahuldab vormiliselt täiesti vastuvõtu tingimusi. Hääletamisel oli Eesti vastuvõtmise poolt 36 riiki, vastu ei olnud keegi…“.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti sajand tagasi Rahvasteliitu võeti

Liviko territooriumil voolab piiritus mööda eri suurusega torusid nagu veri inimese soontes. Punastest kividest hoones seisavad maast laeni kõrguvad piiritusemahutid. Ühte läheb sisse 80 000 liitrit piiritust.&nbsp;„Kui 1944. aastal oli märtsipommitamine, siis kukkus üks pomm ka siia piiritusemahutisse. Õnneks pomm aga ei plahvatanud. See oleks olnud võrreldav sama koguse bensiini plahvatamisega, kõik siin ümberringi oleks kadunud,“ räägib siinse muuseumi kuraator Gloria Hallaste (29).&nbsp;

KAS TEADSID? Vana Tallinn võinuks saada hoopiski teistsuguse nime

Tallinn oli juba langenud punaarmee kätte, kui Keila omakaitse kogus mehi kokku ja otsustas oma linna kaitsta. Esimene kaitseliin loodi Keilast paari kilomeetri kaugusele Paldiski maanteele Kumna teeristile pika kiviaia taha, kus lahing algas 23. septembril 1944 pärastlõunal kahe paiku või veidi varem.

Eesti

KUMMITUS | MAARDU MÕISA LEGENDID: kahtlased preilnad, kavalad talupojad ja piinakelder

Toivo Tootseni mälestused | 21. Minust saab „päris“ raadiomees

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kurat Pime-Juuliusele karusilmi pakkus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tehti ettepanek isemajandavast Eesti NSVst (6)

MÕTLESIN AMMUGI SURMALE: noore kirjaniku armupiinad lõppesid kohutava draamaga

VALGE LAIK SÕJAAJALOOS: Haapsalu mässu ümber on palju segast praegugi

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti sajand tagasi Rahvasteliitu võeti (1)

KAS TEADSID? Vana Tallinn võinuks saada hoopiski teistsuguse nime

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas püssid paukusid ja kuulipilduja tärises Kumna teeristis

Villu Kanguri kultusraamat | Kala otsib, kus sügavam…

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naine oleks vabanenud mehe eestkostest

Valve Raudnaski kolumn | Tarkus ei ole trauma

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas markade vedu skandaaliga nahka läks

ANTIKVAAR | Õllekann teenekale sõdurile

LEONHARD LAPIN: „Ma arvan, et Albert Trapeež on ikka veel elavate kirjas.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti hollandlaste postiraketist ära ütles

PÕNEVAT JA KASULIKKU

ÕL VIDEO JA GALERII | Hulk ajaloohuvilisi otsis madisepäeva lahingupaika

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Poola lendur sõja jalust Eestisse põgenes (3)

VÄINATAMMI SÜND: „Sinowjewi silla“ ehitamine takerdus raiskamise taha

VERI VOOLAS: Tallinna habemeajajad, aadrilaskjad ja kupumoorid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti palgasõdurid Kosovos venelasi toetasid (7)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sajand tagasi tungiti muusikat õppima

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lahvatas enesekindel autosõda Venemaaga (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kardeti halli tsooni ja lubati head pensioni (3)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed