MINEVIKUHETK | 27. aprill: lahingus pärismaalastega hukkus kuulus Portugali maadeavastaja

1519. aasta septembris alustas Fernão de Magalhães viie laeva ja 270 kaaslasega Hispaaniast ümbermaailmareisi. Tema algne eesmärk oli jõuda läände seilates Indoneesia Vürtsisaarteni. Magalhães teadis, et maakera on ümmargune, ent ta alahindas selle suurust – eriti hiiglaslikku Vaikset ookeani, mida polnud veel keegi ületanud. Kolmel tema laeval õnnestus ookean siiski 99 päevaga ületada. Tol ajahetkel valitsesid merel võrdlemisi rahulikud ilmaolud, mistõttu saigi Vaikne ookean sellise nime. Retk venis aga pikaks ning veidi enne maismaale jõudmist sai kaasavõetud toit otsa. Paljud meremehed haigestusid ka skorbuuti. 

Olles esimese inimesena ületanud Vaikse ookeani, saabus Magalhães koos meeskonnaga 6. märtsil viimaks Guami saarele. Kümme päeva hiljem jõuti Filipiinideni, mis polnud sihtpunktiks seatud Vürtsisaartest enam sugugi kaugel. Homonhoni saareni jõudmise hetkeks oli Magalhãesi kaaslastest alles vaid 150 meest. Kui seilajad Cebu saarele jõudsid, õnnestus neil kohalik kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristida. Naabersaare Mactani pealik Lapu-Lapu ei soovinud ristiusku pööramisest midagi kuulda, mistõttu otsustasid eurooplased seda relvade abiga peale suruda.

27. aprillil 1521 toimus Magalhãesi meeskonna ja kohalike pärismaalaste vahel lahing. Ehkki eurooplaste kasutuses olid tulirelvad, ei suutnud nad Lapu-Lapu sõdalasi alistada. Magalhães ise hukkus lahingus ning tema kaaslased olid sunnitud põgenema. 6. septembril 1522. aastal jõudis ümbermaailmareisilt Hispaaniasse tagasi vaid üks teekonda alustanud laev (Victoria) ning pelgalt 18 meest. Kogu reis kestis veidi üle kolme aasta ning selle pikkuseks oli üle 60 000 kilomeetri.