Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas pronkssõdur nagu võluväel Tõnismäelt kadus 

Tõnis Erilaid, 27. aprill 2020 00:01
Foto: TEET MALSROOS
Ettevalmistusi oli juba varakult tehtud. Isegi kord, et surnuid tohib ümber matta vaid külmal ajal, tühistati Laine Jänese allkirjaga. Kuulujutud liikusid, et peaminister Ansip laseb pronkssõduri maha võtta 25. aprillil 2007. Ta veenis samal päeval venekeelseid tallinlasi kindlal häälel Raadio 4 saates: pronkssõdur seisab oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail.

Tegelikult olid kaitseminister Jaak Aaviksoo alluvad juba aprilli keskel leidnud selle mahavõtmiseks kaks kummalise nimega firmat – Sakala keskuse lammutaja Lustrum ja selle paariline Lindrem, kes lubasid käsu tulles tegutseda ükskõik mis ajal. 

Samal teemal

Kui esimesel pronksiööl hakati aga Tallinnas laamendama ja politseinikele vastu, otsustaski valitsus Aaviksoo eestvõttel nad öösel tööle kutsuda. Kui teisaldajad kella kolme-nelja ajal 27. aprilli varahommikul kohale jõudsid, oli Tõnismägi inimtühi – ainult politsei seisis mitmes ahelikus.

Kraana tõstis kuju (valitsus käskis seda nimetada hauatähiseks) paigast ning kopajuht lõhkus paemüüri. Kivide äraveoks kulus neli veokit.

Valitsus tahtis punkt kell kaheksa teatada, et hauatähis on minema viidud ja seisab juba 8. mail kaitseväe kalmistul. Kuid Lindrem ei saanud selleks päevaks siiski selle seljatagust müüri püsti. Mõni minut jäädi ka teisaldamisega hiljaks. Alles kell 8.06 oli pronkssõduri asemel tühi plats, nagu seda poleks seal kunagi olnudki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee