MINEVIKUHETK | 23. aprill: Baieris kehtestati õlleseadus, mis määras kesvamärjukese koostise

Baieri õlleseadusele ehk hilisema nimega Reinheitsgebotile pandi alus juba 1487. aastal. Tollal võeti Münchenis kasutusele samalaadne korraldus, mis Baieri taasühinemise järel kehtestati 23. aprillil 1516. aastal kogu hertsogkonnas. 

Baieri seadus määras kindlaks õllepruulimisega seotud reeglid. Selle kohaselt tohtis õlut valmistada vaid veest, odrast ja humalast. Õlleseaduses ei mainitud pärmi, kuna tollal seda veel kasutada ei osatud. Samuti kehtestas 1516. aasta seadus õlle hinna, mis muutus vastavalt aastaajale ja õlle tüübile – sellega vähendati ka kõrtsmike vaheltkasu õlle müügist. Seaduse vastu eksinud pruulijaid ning kaupmehi karistati õlle konfiskeerimisega.

Reinheitsgeboti üheks eesmärgiks oli takistada konkurentsi õllepruulijate ja pagarite vahel nisu ja rukki nimel, mis oleks tooraine ja seega valmistoote hinda tõstnud. Kuna seadusega võis õlut edaspidi valmistada vaid odrast, jäi nisu ja rukis pagaritele ning see tagas taskukohase hinnaga leiva kättesaadavuse rahvale. Õlleseaduse kehtestamisel võis olla ka usuline eesmärk, kuna sellega pärsiti kesvamärjukese valmistamisel selliste taimede kasutamist, mida väidetavalt tarvitati paganlikes rituaalides. Nendeks olid näiteks ürdimikstuur gruit, koerapöörirohi, belladonna ja koirohi.

Õlleseaduse kehtestamine kogu riigis oli Baieri eeltingimus Saksamaa ühendamisel 1871. aastal. Väljaspool regiooni pärit pruulijate seas kohtas see aga tugevat vastupanu. Seadust muudeti ning teiste koostisosade kasutamine õlle valmistamisel maksustati. 1906. aastal hakkas seadus üleriigiliselt kehtima.