MINEVIKUHETK | 21. aprill: müütilised kaksikvennad rajasid Rooma linna

Rooma rajamise kohta on läbi ajaloo levinud mitmeid müüte. Levinuim neist on kahe kaksikvenna – Romuluse ja Remuse – lugu. Kaksikud olid väidetavalt müütilise Alba Longa linna kuninga Numiluse tütre Rhea Silvia pojad. Kui Rhea onu Amulius trooni hõivas, käskis ta naisel Vesta neitsiks hakata, et too ei saaks uue kuningaga konkureerivaid troonipärijaid sünnitada. Legendi järgi viljastas sõjajumal Mars Rhea, kes peagi kaksikutest pojad sünnitas. Amulius käskis oma teenritel poisid Tiberi jõkke visata, kus nood hukkuma pidid. Nii aga ei juhtunud ning kaksikud uhtusid Palantinuse künka jalamile. Nad oleksid hukkunud, ent neid päästis emahunt, kes poisse imetas. 

Peagi leidis kohalik talunik kaksikud ning viis nad enda koju. Nagu müütidele kohane, kasvasid poistest vägevad võitlejad, kes enda tõelise päritolu avastades Alba Longat ründasid ja Amuliuse kukutasid. Nad otsustasid seejärel rajada linna kohta, kus neid imikutena päästeti. Paraku ei läinud linna rajamine ideaalselt ning tühise tüli käigus lõi Romulus Remuse maha. Vennatapja Romulus asus ise Palantinuse künkal asuvat linna valitsema ning nimetas selle enese järgi Roomaks. See on vaid üks versioon Romuluse ja Remuse legendist, sest ka neid on kümneid erinevaid.

Rooma rajamise kuupäeva suhtes olid vanad roomlased võrdlemisi ühtsel seisukohal. 21. aprillil tähistati karjusejumalale nimega Pales pühendatud pidustusi ehk Pariliat. Siiski polnud roomlased üksmeelel, mis aastal Rooma rajati. Nad kasutasid algselt aastate arvestamiseks ametisolevate konsulite nimistut, mitte aastaid linna rajamisest (Ab Urbe Condita), nagu hiljem. Nende jaoks tähendas näiteks tänapäevane 218. aasta eKr lihtsalt konsulite Cornelius Scipio ja Sempronius Longuse valitsemisaastat. Hiljem sai levinuks sama näite põhjal AUC 535  ehk 535 aastat Rooma linna rajamisest (753. aastal).

Kuigi linna rajamisaasta kohta levis palju arvamusi ning mõtteid, arvestas välja traditsioonilise 753. aasta teadaolevalt Rooma antikvaar Titus Pomponius Atticus ning selle võrdlemisi hüpoteetilise ja müütilise kuupäeva võttis laialdaselt kasutusele õpetlane Marcus Terentius Varro.