Vaade Sacramento tänavalt lagunenud ja põlevale San Franciscole.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
18. aprill 2021, 07:15

MINEVIKUHETK | 18. aprill: San Francisco maavärinas hukkus tuhandeid inimesi

18. aprillil 1906. aastal tabas San Franciscot tugev maavärin magnituudiga 7,7-8,3. Kuna tõugete mõjul vajusid kokku paljud hooned ning puhkes suur tulekahju, hukkus vähemalt 3000 linnaelanikku.

Maavärina põhjustas San Andrease murrangu nihkumine. Selle kohal asunud San Francisco jaoks oli see traagiline. Maavärin kestis umbes 45 sekundit, mille käigus nihkus maa kohati kuni kuus meetrit. Kohe puhkesid linnas ulatuslikud tulekahjud, mis said alguse gaasijuhtmetest ning kestsid mitu päeva. Tollane linnapea Eugene Schmitz kehtestas hämarikust koiduni liikumiskeelu ning volitas kohale saabunud sõdureid tulistama igaüht, keda tabatakse rüüstamiselt. Samal ajal tegelesid ülejäänud sõdurid ja tuletõrjujad tule ohjeldamisega.

Tulekahjus hävis üle 28 000 hoone ning kodutuks jäid rohkem kui pooled linnaelanikud. Teadaolevalt purunes ligi 75% linnast ning hukkus 3000-4000 inimest. Põlengule suudeti lõplikult piir panna 23. aprilliks. Paljud kodu kaotanud inimesed asusid elama lähedalasuvasse Oaklandi, mille elanike arv kasvas paari aastaga kaks korda. San Francisco võimudel seisis ees raske ülesanne suurlinn taas üles ehitada.

Tugevaid purustusi said San Francisco kõrval ka mitmed teised Californias asuvad linnad, näiteks San Jose. Lööklaineid oli tunda ka teistes osariikides.