MINEVIKUHETK | 14. aprill: Nõukogude Liit nõustus vägede väljaviimisega Afganistanist (1)

Ohtuleht.ee

14. aprillil 1988. aastal kirjutasid NSV Liidu, Afganistani, USA ja Pakistani esindajad alla kokkuleppele, milles kutsuti üles Nõukogude vägesid Afganistanist välja viima. Vastutasuks nõustus USA lõpetama toetuse Afganistani nõukogudevastastele rühmitustele.

1978. aastal toimus Afganistanis riigipööre, mida toetas Nõukogude Liit. Võimule tuli uus kommunistliku valitsus Nur Mohammad Taraki juhtimisel. Järgneval aastal toimus aga uus riigipööre, millega asendus Taraki valitsus moslemist Hafizullah Amini omaga. See polnud Nõukogude Liidule sugugi meelepärane käik. 1979. aasta detsembris tungisid NSVLi tankid Afganistani, Amin tapeti ning võimule paigutati KGB sidemetega Babrak Karmal.

Vaatamata algsele edule pidi Nõukogude Liit peagi ootamatu vastupanuga tegelema. Nimelt alustasid moslemitest partisanid kommunistliku valitsuse vastu püha sõda ehk džihaadi. Afganistani džihadistid said relvastuse näol toetust USA-lt, Suurbritannialt, Hiinalt ja mitmetelt moslemiriikidelt. Venelased kaotasid pühasõdalaste rünnakutes palju punaarmeelasi ega suutnud sissisõda maha suruda. Ressursside raiskamine Afganistanis põhjustas kommunistlikus parteis ja Vene ühiskonnas palju vastumeelsust.

1988. aasta aprillis allkirjastas Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov rahuleppe Afganistaniga – pärast aastaid kestnud ummikseisu. Viimane nõukogude sõdur lahkus Afganistani pinnalt 1989. aasta veebruaris, ent kodusõda jätkus veel aastaid. Konfliktid Aasia riigis pole tänaseni vaibunud.