Ühed esimestest: Hispaania grippi haigestunud sõjakooli kursandid Camp Funstoni hospidalis Kansases.Foto: Vida Press
Marko Kadanik 11. aprill 2020 09:11
1918. aasta kevadel hakati Eestiski rääkima uudsest, seniolematult plahvatusliku levikuga haigusest. Esialgu ei peetud seda tuulerõugetest ohtlikumaks – siis veel ei teatud, et haiguspuhang, mis nakatab kuni veerandi Maa elanikest ja viib endaga kaasa iga kahekümnenda, kujuneb ajaloo suurimaks epideemiaks, mida hakatakse sadakond aastat hiljem nimetama kõigi pandeemiate emaks.

1918. aasta kevadel hakati Eestiski rääkima uudsest, seniolematult plahvatusliku levikuga haigusest. Esialgu ei peetud seda tuulerõugetest ohtlikumaks – siis veel ei teatud, et haiguspuhang, mis nakatab kuni veerandi Maa elanikest ja viib endaga kaasa iga kahekümnenda, kujuneb ajaloo suurimaks epideemiaks, mida hakatakse sadakond aastat hiljem nimetama kõigi pandeemiate emaks.

Ette rutates tuleb tunnistada, et selle A-tüüpi gripi pandeemia areng oli praegu toimuvaga ehmatavalt sarnane, paralleelide tõmbamiseks leiab põhjusi piisavalt. Kui milleski erinevusi leiab, siis eelkõige konkreetsete riikide levikudünaamikas ja leviku kiiruses üldiselt. Ravivõtetes ja ennetusmeetmetes on neid ehk isegi vähem. Sada aastat hiljemgi pole suudetud viiruste vastu kindlat rohtu leida.

Esimesed teated uue haiguse kohta tulid üle Saksamaa Madridist mai lõpus. „Nagu Saksa lehtedele säält teatatakse, laguneb haigus imekiirelt laiali, nõnda et seni juba 30 prots. elanikka haigeks on jäänud, ka kuningas, ministrid ja palju kõrgemaid ametnikka. Raudteed ja tramvaid seisavad täiesti, ka teatrid ja igasugu lõbustuskohad on kinni,“ vahendas ajaleht Maaliit 1. juunil. Kokku räägiti seal kaheksast miljonist haigestunust. 3. juulil suleti Hispaania piir määramata ajaks.

Vahelepõikena võib öelda, et tegelikult oleks ilmselt ülekohtune kirjeldada Hispaaniat pandeemia hällina. Mitu uurimust kinnitab, et samasugusesse haigusse olid sajad noormehed USA-s Kansases asuvas Camp Funstoni sõjakoolis haigestunud juba märtsis.

Tingimisi sai uus haigus algul nimeks nohupalavik. Püüti oletada, mis selle taga tegelikult on. Kuigi 1889. aasta katkupuhang Hispaanias oli alanud samal moel, leiti, et katk see ilmselt siiski ei ole. Küll aga arvati, et tegemist võib olla Vahemere maades levinud Malta või denguepalaviku puhanguga.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon