Eesti

Talunaise piim mõisalapse veres: parimad ammed tulid küladest 

Juhan Mellik, 11. aprill 2020 11:11
Ammed olid kasutusel nii laialdaselt, et jõudsid ka kultuuriloomingusse. Madli Poola (vasakul) mängib amme ooperis „Boriss Godunov". Aasta on 1956.Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Ammed etendasid Eesti- ja Liivimaa parunite peredes võtmetähtsusega rolli: tänu nendele ei pidanud mõisaprouad ennast rindadega oma laste külge aheldama ja said peent elu edasi nautida. Kahtlused kõlasid siiski juba tollastel aegadel: kui õige ja tervislik on ikkagi lasta võõral naisel omaenda ihuvilja imetada?

Marta teadis liigagi hästi, mis tunne on magada külmal kivipõrandal, moe pärast pehmenduseks külje all vaid mõned luitunud nartsud. Ta oli sellega juba ammu nii ära harjunud, et ei osanud väga kurtagi. Vähemalt tajus ta inimlikku soojust, mis tulvas kohe tema kõrval seisvatest hällidest, kus magasid mõisahärra kümnekuused kaksikud Hugo ja Oliver.

Samal teemal

15.01.2020
TV3 VIDEO | Kristina Pärtelpoeg: sõbranna ütles, et imetamine on imelik – rinnad vajuvad välja
02.01.2020
Kristina Pärtelpoeg kartis, et ei saa rinnalõikuse tõttu beebit emapiimaga toita
06.10.2019
Sünnitusjärgset depressiooni põdev naine: „Ütlesin arstile, et hakkan lolliks minema.“
30.09.2019
BEEBIJUTUD | Kui imetamisest saab õudusunenägu. Kolme ema lood

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee