Ammed olid kasutusel nii laialdaselt, et jõudsid ka kultuuriloomingusse. Madli Poola (vasakul) mängib amme ooperis „Boriss Godunov". Aasta on 1956.Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Eesti
11. aprill 2020, 11:11

Talunaise piim mõisalapse veres: parimad ammed tulid küladest

Ammed etendasid Eesti- ja Liivimaa parunite peredes võtmetähtsusega rolli: tänu nendele ei pidanud mõisaprouad ennast rindadega oma laste külge aheldama ja said peent elu edasi nautida. Kahtlused kõlasid siiski juba tollastel aegadel: kui õige ja tervislik on ikkagi lasta võõral naisel omaenda ihuvilja imetada?

Ammed etendasid Eesti- ja Liivimaa parunite peredes võtmetähtsusega rolli: tänu nendele ei pidanud mõisaprouad ennast rindadega oma laste külge aheldama ja said peent elu edasi nautida. Kahtlused kõlasid siiski juba tollastel aegadel: kui õige ja tervislik on ikkagi lasta võõral naisel omaenda ihuvilja imetada?

Marta teadis liigagi hästi, mis tunne on magada külmal kivipõrandal, moe pärast pehmenduseks külje all vaid mõned luitunud nartsud. Ta oli sellega juba ammu nii ära harjunud, et ei osanud väga kurtagi. Vähemalt tajus ta inimlikku soojust, mis tulvas kohe tema kõrval seisvatest hällidest, kus magasid mõisahärra kümnekuused kaksikud Hugo ja Oliver.

Edasi lugemiseks: