Eesti

Aprillis ajaloos: televisioon viis esmakordselt mõrtsuka tabamiseni 

Tiit Naarits, 10. aprill 2020 13:48
1375 / LUBJARIKKA VEEGA RATASKAEVFoto: Martin Ahven
Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

1375 – LUBJARIKKA VEEGA RATASKAEV

Tallinna vanalinnas asuvat Rataskaevu mainitakse allikates esmakordselt 30. aprillil 1375. Seal kannab ta algselt nime Sternsodi, mis on viide sealse vee lubjarikkusele. Kalkuse tõttu 19. sajandi keskpaiku selle kaevu kasutamisest loobutigi – see jäi hooletusse ja kandis kuni kinniajamiseni Kassikaevu (Katzenbrunneni) nime. Legendi järgi elanud selles kaevus üks näkk. Usuti, et see näkk laseb oma kaevust kogu Tallinna vee alla, kui igal aastal sinna ohvrit ei visata. Sellepärast visati sinna lõpnud kariloomi ja surnud kasse – sellest ka kaevu hüüdnimi. 

1921 – JA SINU NIMEKS SAAGU …

1921 / JA SINU NIMEKS SAAGU …Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Samal teemal

1921. aasta sügistalvel viidi Petserimaal läbi aktsioon, mis hõlmas umbes 50 000 inimest, kes said selle käigus endale perekonnanimed. Aktsioon toimus valitsuse 4. aprillil 1921 välja antud määruse täitmiseks. Enamik sealseid elanikke suhtus sellesse heakskiitvalt. Petserimaa elanikest üle poole moodustasid venelased ning nemad võtsid endale enamasti ikka vene nime. Nii mõnigi kasutas juhust ning võttis endale tuntud nime: Puškin, Dostojevski, Kereski … Leninist ja Trotskist rääkimata.

1931 – EESTI OMA MIKI-HIIR

Esimese teadaoleva Eesti joonisfilmi „Kutsu-Juku seiklused“ võtted toimusid 1930. aasta talvel Tallinnas Aleksander Teppori fotoateljees. Neljaminutilise filmikese kunstnik ja režissöör oli Elmar Jaanimägi, operaator Voldemar Päts. Avalik esilinastus toimus 30. aprillil 1931 Tallinna kinos Modern. Kutsu-Juku ratsutab filmis põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega ning siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuld sülgavat draakonit. Tummfilmi kaadrite vahel on selgitavad tekstid. 

1936 – LIIGA PALJU KINOSID

1936 / LIIGA PALJU KINOSIDFoto: Tallinna Linnamuuseum

1935. aastal nimetati siseministeeriumi filmiinspektoriks kirjanik Artur Adson (ikka seesama Underi mees). Tema eestvedamisel töötati välja kinoseadus ning algatati kinode arvu vähendamine. Tallinnas võis niimoodi alles jääda senise 17 kino asemel 12. Seetõttu pandigi 1936. aasta aprilli keskel kinni kuulus Grand Marino, ei aidanud omaniku protest ega miski muu. Mere puiesteel asunud kino hävis lõplikult 1941. aastal sõjasündmustes. 

1968 – TELEVISIOON VIIB KURJATEGIJA TABAMISENI

1968. aasta 12. aprillil teatati televisioonis Tallinna tüdruku Dagmari kadumisest. Näidati esimese klassi õpilase fotot ja kirjeldati tema liikumist. Peatselt leiti Dagmar tapetuna – ta langes seksuaalmõrvari ohvriks. Kurjategija avastamiseni viis ühe teise koolitüdruku tunnistus, teda oli mõrvar varasemalt tülitanud. Ta oli üles kirjutanud kurjategija autonumbri ning andis sellest nüüd teada. Esimest korda oli olnud televisioonist abi kurjategija tabamisel. Kohus mõistis mõrtsuka surma ja ta lasti maha.

1971 – KELLEL EI VEA ARMASTUSES …

Legendaarse arvloterii „6 49-st“ esimene loosimine toimus 1971. aasta 30. aprillil alles ehitusjärgus Viru varietees. Et tollal polnud veel ühtegi mehaanilist lotopallide segamise masinat ehk lototroni, tõmbas fortuuna Otto Kuusik neid kohvrist välja käsitsi. Lototron valmis alles paar nädalat hiljem ning selle mõtlesid välja Tallinna polütehnilise instituudi nupumehed. Eestis vallandus seejärel tõeline lotopalavik. 

1977 – „ME OOPERIT, ME OOPERIT, ME ARMASTAME OOPERIT …“

Laulu „Me armastame ooperit“ eestikeelne esmaettekanne toimus ansambli Apelsin esituses 1977. aasta 1. aprillil Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Laulust sai Apelsini üks suuremaid hitte. Pärast esinemist (laulu venekeelse versiooni laulis sisse Mati Nuude) 1978. aastal Kesktelevisiooni vana-aastaõhtu saates „Kutsuv tuluke“ said ansambli liikmed öelda: „Selle lauluga me vallutasime Venemaa.“ 

1992 / ROOTSI AEG TULI TAASFoto: Harald Leppikson /Rahvusarhiivi filmiarhiiv

1992 – ROOTSI AEG TULI TAAS

1992. aasta aprillis väisasid Eestit Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Laevaga Tallinnasse saabunud kuninglik paar külastas kolme päeva vältel nii Tallinna, Tartut, Haapsalut kui ka Noarootsit. Visiidi tipphetk oli kindlasti külaskäik Tartusse, kus Tartu ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil taasavati pidulikult Gustav II Adolfi monument. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee