MINEVIKUHETK | 6. aprill: Joseph Smith asutas mormoonide kiriku
1805. aastal Vermontis sündinud Smith väitis 1823. aastal, et teda külastas Moroni nime kandev kristlik ingel, kes rääkis talle iidsest heebreakeelsest tekstist. Väidetavalt põlisameeriklasest ajaloolase poolt kuldplaatidele graveeritud tekst jutustas iidsetel aegadel Ameerikas elanud Iisraeli rahvaste loo. Järgmise kuue aasta jooksul dikteeris Smith oma naisele ja teistele kirjatundjatele kogu eelnimetatud loo, millest sündiski 1830. aastal pühakiri ehk Mormoni Raamat. Sama aasta 6. aprillil asutas Smith New Yorgi osariigis Fayenne'is Kristuse Kiriku, mis nimetati hiljem ümber Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks.
Värskelt loodud usund kogus kiirelt uusi liikmeid ning Smith asutas üle Ameerika mitmeid mormoonide kogukondi. Siiski sattus kristlik sekt ebaharilike tavade tõttu tugeva kriitika alla – eelkõige polügaamia pärast. 27. juunil 1844. aastal mõrvasid mormoonivastased tegelased Illinoisi vanglas Smithi ja tema venna.
Kaks aastat hiljem juhtis Smithi järeltulija Brigham Young tagakiusatud mormoonide rännet, mille käigus otsiti usulist ja poliitilist vabadust. 1847. aasta juulis jõudsid Illinois'ist teele asunud mormoonid Utahi Suure Soolajärve orgu, kuhu nad elama asusid. Tänapäeval on maailmas üle 16 miljoni mormooni, kellest suur osa elab USAs.
