Illustreeriv foto.Foto: MATI HIIS
Eesti
2. aprill 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Jaan Tõnisson Tallinnas politseid peksis

Nimekaimude teod häbistavad tuntud inimesi, kurdab Rahvaleht 1930. aasta märtsis. Toob näite: äsja võisid lugejad näha ajalehtede kriminaalrubriigis, et Jaan Jaani poeg Tõnisson on purjuspäi mürgeldanud ja politseile kallale läinud. Talle tehti protokoll.

„Endisel riigivanemal, põlisel seltskonna- ja riigitegelasel on Tallinnas 11 nimekaimu, kolm neist on Jaan Jaani pojad nagu ka Tartu tuntud poliitik. Muidugi ei mõtle keegi tõsiselt, et politseid peksis tuntud Jaan Tõnisson. Tema ei võta viina. Kuid kui voorimees Jaan Jaani poeg Tõnisson mürgeldab ja ajaleht sellest kirjutab ilma isiku elukutset märkimata, siis loob see võimaluse nalja tegemiseks eks-riigivanema arvel.“

Rahvaleht märgib, et ka kindral Jaan Sootsil on Tallinnas kaks nimekaimu ja kui emb-kumb neist midagi paha teeb, siis mõtleks igaüks ju samuti temale. Kindral muidugi ütleks oma nimekaimu tegudest kuuldes vaid ühe sõna – „korrat!“, arvab Rahvaleht.

Sarnaseid nimesid on Eestis hulk, nendib artikli autor. Ja pahandusi tekib. Näiteks toodi šokolaadivabriku Kawe omanikule Karl Wellnerile väljamaksmiseks veksel, mille oli andnud samanimeline tartlane. Kohtupristav Wellneri seletusest ei hoolinud ja töösturil kulus tublisti närve enne, kui sai õigust. Tallinna tuntud ajakirjanik Eduard Jürisson aga sai kohtukutse, kui üks tema viiest nimekaimust oli teistes linnades mürgeldanud.