MINEVIKUHETK | 1. aprill: Hitler mõisteti õlleputši korraldamise eest vangi

Saksamaa seisis 1920ndate alguses keset kriisi. Pärast I maailmasõda oli riigi majandus varemeis ning hüperinflatsioon põhjustas rahva seas suurt rahulolematust. Sellisest olukorrast lõikasid kasu Hitler ja natsid, kes köitsid rassistliku demagoogiaga sõjas lüüa saanud sakslasi. 

1923. aasta novembris korraldas Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Münchenis riigipöördekatse, mis sai tuntuks õlleputšina. Natside plaan ebaõnnestus, ent see osutus Hitlerile ootamatuks õnnistuseks. Õlleputšile järgnenud kohtuprotsess tõi natsipartei esimehele rohkem avalikkuse tähelepanu kui kunagi varem. Hitler kasutas olukorda kavalalt ära ning asus suure jälgijaskonna ees oma vaateid esitledes rünnakule.

Natside juht üritas kohtus teemat putšist eemale pöörata, pidades selle asemel kõnesid Saksamaa sõjajärgsetest kannatustest. Ta süüdistas kõigis riigi probleemides juute, marksismi ja Prantsusmaad. Konservatiivsusele kaldunud kohtunikud ei teinud midagi Hitleri propagandakõne peatamiseks ega riigipöördekatsele keskendumiseks. Hitleri järgijad olid ähvardanud ka vastaspoole prokuröre, kes loobusid kostjaga vaidlemisest

Oli ilmselge, et Hitler oli 25päevase protsessi jooksul äärmuslike parempoolsete vaadete tutvustamises edukas. Teda ei huvitanudki, kas kohus mõistab ta süüdi või mitte. Oma lõppargumendis kuulutas Hitler, et ta ignoreerib kohtu otsust, sest „igavene ajalookohus mõistab ta õigeks“.

1. aprillil mõistetigi natsipartei esimees viieks aastaks vangi. Landsbergi kinnipidamisasutuses asus ta kirjutama oma kurikuulsat teost „Mein Kampf“. Hitleri vangipõli ei jäänud aga sugugi pikaks. Vaatamata oma veendumustele oli Hitler enne sama aasta lõppu vanglast väljas ning tema poliitiline positsioon oli tugevam kui kunagi varem.