MINEVIKUHETK | 31. märts: Pariisis avati pidulikult Eiffeli torn

Mainekas ehitusinsener ja arhitekt Gustave Eiffel oli metalliehituse meister, kes oli hiljuti disaininud New Yorgi sadamasse püstitatud Vabadussambale raamistiku. Tema ülesandeks oli rajada 1889. aastaks ehk Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva auks Pariisi kesklinna hiiglaslik monument. Prantsusmaa valitsus valis Eiffeli välja enam kui 100 esitatud ideekonkursi kavandi seast.

Eiffeli ehitusplaanid sattusid aga kohe suure kriitikarahe alla. Skeptikud väitsid, et ehitis saab olema struktuurselt ebasobilik ning mõjub suurlinna südames silmakriipivalt. Kriitikale vaatamata lõpetas Eiffel hiiglasliku rajatise vaid kahe aastaga ning madalamate kulutustega kui arvatud. Ehitamisprotsessi käigus kaotas elu vaid üks inimene – see oli tolle aja ning nii suure projekti puhul märkimisväärselt väike arv. Torni kerge ja õhuline struktuur, mille kõrgus oli 300 m, oli tollal täielik tehnoloogiline ime.

1889. aasta 31. märtsiks polnud liftid veel valmis saanud, mistõttu tõusis Gustave Eiffel torni tippu mööda treppe koos mõne vastupidavama kaaslasega. Nad kinnitasid kõrgustesse hiiglasliku Prantsusmaa lipu. Taevasse lasti ka ilutulestikku ning arhitekt pidas külalistele ja töölistele kõne. 

Eiffeli torn jäi maailma kõrgeimaks inimese poolt rajatud ehitiseks 1930. aastani, kui New Yorgis lõppes Chrysleri hoone ehitus. 1909. aastal oleks Pariisis asuv ehitis peaaegu lammutatud, sest hoonestusõigus aegus. Tol hetkel päästis torni selle kasutamine raadiosignaalide saateantennina. Tänaseks päevaks on peaaegu muutumatult püsinud Eiffeli torn saanud maailma üheks tähtsamaks turismiobjektiks.