Väärt mehel olgu mitu naist: õnn ja küllus tuleb õuele, kui Eestis pole vanatüdrukuid!

„Soovitan igale ühele abielusolevale järele mõelda seda hingelist ja kehalist seisukorda, milles iga vallaline on sunnitud olema... Kas ei tähenda see mitte, et osa väikesest Eesti rahvast on sunnitud iseseisvas Eestis elama raskemates oludes, kui nende kaaskodanikud... Poligamia võimaldaks tuhandeile vanatüdrukuile suhtelisegi eluõnne andes naesele naiselikku ülesandeid... Pea iga vallaline naine on ennem valmis minema mehele teiseks naeseks, kui jääda põlatud vanatüdrukuks, tunda füsiologilisi, hingelisi jm piina, tunda elu tühjust ja mõttetust,“ kirjutab Juhan Vilms oma 1920. aastal ilmunud 48-leheküljelises raamatukeses „Poligamiline abielu Eestis“.  

Tähtis on aeg, millal see ilmus. Juhan Vilms märgib: „Elades ajaloo suurel silmapilgul peame tema kohaselt välja astuma. Iseseisvus on toodud, vaja teda kindlustada, vähemalt vaja kättevõidetud vabadust kindlamale alusele seada, et Saksamaa ja Venemaa militaristised rahvaklassid ei saaks tulevikus liiga kardetavaks.“ 

Just selleks olevatki vaja vallaliste naiste ja vanatüdrukute arvu vähendamist.