MINEVIKUHETK | 25. märts: Jugoslaavia liitus kaheks päevaks teljeriikidega

Ühinenud Jugoslaavia oli rahutu riik, mille moodustasid kolm rahvust: serblased, horvaadid ja sloveenid. See moodustus pärast I maailmasõda lagunenud Otomani ja Habsburgi impeeriumitest. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Jugoslaavia end neutraalseks riigist, ent sellele avaldasid survet Austria ja Saksamaa. Hirm sarnase sissetungi ees, nagu juhtus Prantsusmaal, sundis Jugoslaaviat 1940. aasta lõpus Saksamaaga formaalset „sõpruslepingut“ allkirjastama. 

Kui sõda levis Balkanile ning Itaalia tungis Kreekasse, vajas Adolf Hitler piirkonnas liitlast, kes vajadusel vallutatud alasid kaitseks. 1941. aasta 14. veebruaril kohtus Hitler Jugoslaavia peaminister Dragisa Cvetkoviciga ning ärgitas viimast ametlikult teljeriikidega liituma. See ebaõnnestus ning järgmisel päeval võttis Jugoslaavia asevalitseja prints Pauliga ühendust ka Briti peaminister Winston Churchill, kes julgustas Balkani riiki kindlat vastupanu jätkama. 

Kui sakslased Bulgaaria kuningas Borisi enda poolele meelitasid, tundis ka prints Paul ebakindlust ning korraldas 20. märtsil kohtumise valitsuskabinetiga. Ta palus valitsusel teha natsidega koostööd ning lubada Saksa vägedel läbi Jugoslaavia Kreekasse tungida. Valitsus tõrkus ning neli ministrit astusid protestiks ametist tagasi. Peaminister Cvetkovic nõustus lõpuks printsiga ning 25. märtsil kirjutati Viinis alla Kolmikpaktile.

See tegu viis Belgradis massimeeleavaldusteni ning kaks päeva hiljem kukutati sõjaväelise riigipöördega Cvetkovici valitsus. Jugoslaavia troonile sai 17aastane kuningas Petar II ning peaministriks õhuvägede kindral Dušan Simovic. Pärast riigipööret katkestas Jugoslaavia teljeriikide toetamise ning uus selgelt natsivastane valitsus keeldus Kolmikpakti ratifitseerimast. Aprillis sisenesid teljeriikide väed Jugoslaaviasse ning okupeerisid kiirelt riigi.