Jaroslavli kunstiansamblid: loomeinimeste tuusik helgesse tulevikku

ENSV Rahvakomissaride Nõukogu käsk hakata Kuibõševis (praegu Samara) Eesti NSV Riiklikke Kunstiansambleid organiseerima anti 1942. aasta jaanuaris ja realiseerus sama aasta 22. märtsil. Need olid üsna kaitstud keskkonnaks ja hüppelauaks paljudele loomeinimestele, kellest said pärast sõja lõppu tuntud ja nii rahva kui ka võimude soositud staarid. Neile osutusid kunstiansamblid, mis andsid rindel ja tagalas kuni 1944. aasta sügiseni ligi poolteist tuhat kontserti, tõeliseks õnneloosiks ning tuusikuks helgesse tulevikku.

Teatrimees Priit Põldroos, kunstnik Enn Põldroosi isa, meenutas 1963. aastal kunstiansamblite loomist: „Lahkusin Tallinnast koos perekonnaga evakuatsioonikorras 7. juulil 1941. Ja ma kaldun arvama, et ansambli asutamise mõte tärkas juba rongis ja siin ka pisitasa kasvas. Ešelonis oli üsna arvukalt laulu- ja muusikainimesi ning muidu kunstihuvilisi, mõni päriskunstnik ka nende hulgas.“ Eraldi tähelepanu pälvis Põldroosilt bariton Aleksander Arder, kelle esinemisi tulid vahejaamades kuulama suured rahvahulgad. 

„Kas teie ka laulate?“