Maailm

MINEVIKUHETK | 20. märts: USAs loodi vabariiklaste partei 

Ohtuleht.ee, 20. märts 2021 07:15
Elevanti kujutati esmakordselt vabariiklaste sümbolina 1874. aastal. Alles pärast 2000. aasta valimisi muutus oluliseks punane värvus.Foto: Wikimedia Commons
20. märtsil 1854. aastal kohtusid viigide partei endised liikmed Wisconsinis, et asutada uus partei, mis seisaks vastu orjapidamisele läänepoolsetel aladel. Seda koosviibimist peetakse USA vabariiklaste partei sünniks.

1834. aastal loodud viigide partei vastandus USA 7. presidendile Andrew Jacksonile. Siiski ei suutnud partei toime tulla orjandusega seotud üleriikliku kriisiga. 20 aastat hiljem lakkas Ameerika Ühendriikide viigide partei olemast. 1854. aasta veebruaris hakkasid orjandusevastased endised viigid Kesk-Lääne osariikides kohtuma, et arutada uue partei moodustamist. See pidi seisma vastu Kansas-Nebraska aktile, mis soosis orjanduse levikut kindlates USA piirkondades. Ühte sellist koosolekut, mis toimus Wisconsinis 20. märtsil 1854. aastal peetaksegi Vabariikliku partei asutamiskoosolekuks.

Vabariiklased kogusid põhjaosariikides kiiresti toetajaid ning 1856. aastal näitas nende esimene presidendikandidaat John C. Fremont põhjas tugevat tulemust, ent ei pääsenud võimule. Lõunaosariigid ähvardasid 1860. aastal täielikku eraldumist, kui vabariiklane peaks presidendiks saama. Sama aasta novembris valitigi ametisse vabariiklane Abraham Lincoln. Ligi pool aastat hiljem puhkes kodusõda. Kodusõda määratles Vabariiklaste partei võidukate põhjaosariikide esindusparteiks. Alates Lincolnist on suurem osa järgnevatest USA presidentidest olnud vabariiklased.

Samal teemal

19.03.2021
MINEVIKUHETK | 19. märts: George W. Bush algatas vastuolulise Iraagi sõja
06.11.2020
MINEVIKUHETK | 6. november: vabariiklane Abraham Lincoln valiti USA presidendiks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee