Maailm

MINEVIKUHETK | 19. märts: George W. Bush algatas vastuolulise Iraagi sõja 

Ohtuleht.ee, 19. märts 2020, 07:30
USA sõdurid Iraagis.Foto: Wikimedia Commons
19. märtsil 2003. aastal algatas USA koos koalitsioonivägedega Iraagi vastu sõja. Vastuolulise konflikti ametlikuks eesmärgiks oli kukutada diktaator Saddam Hussein ning otsida riigis väidetavalt peituvaid massihävitusrelvi. 

17. märtsil esitas George W. Bush Saddam Husseinile ultimaatumi. USA käskis Husseinil ja tema poegadel 48 tunni jooksul riigist lahkuda, muidu puhkeb sõda. ÜRO julgeolekunõukogu ei toetanud jõu kasutamist Iraagi vastu, mistõttu otsustas USA koos liitlastega (kelle hulka kuulusid muuhulgas Suurbritannia, Austraalia ja Hispaania) ise Husseini vastu astuda. President Bush hoiatas ameeriklasi, et USAd vihkav Hussein omab massihävitusrelvi, mida too võib terroristidega jagada. Samuti sõnas Bush, et Husseini näol on tegu Lähis-Ida destabiliseeriva jõuga. On aga väga tõenäoline, et USA presidendi mitmed ettekäänded sõja alustamiseks olid pelgad väljamõeldised.

Samal teemal

Iraak lükkas juba enne kokkulepitud aega USA ettepaneku tagasi. Iraagi välisminister Naji Sabri nimetas Bushi „hulluks meheks“ ning soovitas tal endal tagasi astuda. Vaenutegevus algas umbes 90 minutit pärast USA kehtestatud ultimaatumi tähtaega Saddam Husseinile. Esimesi Bagdadi sihtmärke kirjeldas Bush „sõjalise tähtsusega punktidena“ – neid tabasid Pärsia lahes asuvate hävituspommitajate ja sõjalaevade raketid. Õhurünnakud algasid 19. märtsi õhtul ja maismaarünnak 20. märtsil.

Ehkki Saddam Hussein kuulutas märtsi alguses, et „need, kes on usklikud, saavutavad igasuguse kahtluseta agressorite vastu võidu“, asus ta kohe pärast USA sissetungi end varjama. Koalitsiooniväed suutsid vaid kolme nädala jooksul Husseini režiimi kukutada ning Iraagi suuremad linnad vallutada. Bush kuulutas suuremad lahinguoperatsioonid lõppenuks 1. mail. Sellega sai läbi sõja esimene faas ehk Husseini kukutamine. Endine diktaator leiti sama aasta lõpus kodulinna Tikriti lähedal asuvast tunnelist. Sõdurid kirjeldasid teda kinninabimise hetkel kui „saatusele alistunud meest“. Hussein arreteeriti ning 2005. aasta oktoobris algas kohtuprotsess. Aasta hiljem tunnistati iraaklane inimsusevastastes kuritegudes süüdi ning poodi üles.

Kuigi USA rünnakutes hukkus võrdlemisi vähe inimesi, puhkes Iraagis intensiivne sissisõda, mis vältas aastaid ning nõudis kümneid tuhandeid inimelusid. Iraagis hukkusid 2004. aastal ka kaks Eesti sõdurit. Bushi ametijärglase Barack Obama käsul oli suurem osa ameerika sõduritest 2010. aasta augustiks Iraagist lahkunud.

Iraagi sõda on tekitanud väga palju kriitikat. USAd on süüdistatud valetamises, sest sõja põhiliseks ajendiks olnud massihävitusrelvi Iraagist ei leitud. Konflikt nõudis ka tohutuid kulutusi. Seitse ja pool aastat kestnud sõja tõeliseks põhjuseks peavad paljud USA soovi saavutada kontroll Iraagi naftavarude üle. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee