1792. aastaks oli kuningas Gustav III omandanud riigi eesotsas kõigutamatu positsiooni. Teda iseloomustas tugev isiklik võim ning soov vana põhiseaduslik monarhia välja tõrjuda. Riigipea plaan oli moodustada valgustusajastu põhimõtetel põhinev absolutistlik süsteem.
Gustavi paljude liberaalsete reformide seas oli ka Rootsi aadli võimu piiramine. Pärast seda, kui ta 1772. aasta riigipöörde käigus Rootsi parlamendilt võimu haaras, otsustasid aadlikud talle vastu seista. 1789. aastal kuninga poolt loodud Liidu- ja Julgeolekuseadus suurendas Gustavi võimu veelgi. Vihased aadlikud asusid plaanima riigipea mõrva.
Roim sai teoks 1792. aasta 16. märtsil Stockholmis asuvas Rootsi Kuninglikus Ooperiteatris, kus toimus tol õhtul maskiball. Pahaaimamatu kuningas saabus ballile maskeeritult. Siiski oli talle enne saabumist anonüümne prantsusekeelne kiri laekunud, kus Gustavit hoiatati atentaadi eest. Valitseja oli selliseid kirju sageli saanud, mistõttu otsustas ta hoiatust täielikult eirata. Selgus, et kuningas ei saa sugugi kaua õhtut nautida, sest Rootsi krahv Jacob Johan Anckarström lasi Gustav III-le kontserdimajas kuuli selga. Tulistajal õnnestus põgeneda, ent ta tabati juba järgmisel hommikul.
Gustav ei surnud siiski kohe ning jätkas isegi valitsemist. Kuigi algselt arvati, et ta paraneb, suri ta lõpuks 29. märtsil veremürgitusse. Tema piinad olid kestnud 13 päeva. Gustav III järglaseks kuningatroonil sai tema poeg Gustav IV Adolf.
Kommentaarid