Eesti

Märtsipommitamise müüdid: kas Tallinna purustasid britid või purjus punanõiad? 

Hanno Ojalo, sõjaajaloolane, 13. märts 2020 22:45
PÄRAST POMMITAMIST: Varemetes Estonia teater 1944. aasta 10. märtsil.Foto: J. Olljumi erakogu

100 000 inimest otseselt puudutava märtsipommitamise puhul oli lausa võimatu, et ei oleks otsitud süüdlasi, levitatud kõikvõimalikke kuulujutte ega mõeldud välja legende. Mõned neist on hämmastavalt elujõulised tänapäevalgi. Kuid millest need alguse said?

Rahvajuttude meelisteemad olid Inglise või Kanada mees- ja naislendurid ning langevarjudega alla visatud Vene diversandid, kes pommilennukitele valgusmärke andsid ja ka ise majadesse  bensiinipudeleid loopisid. Oskar Öpiku (Mamersi) raamatust „Häda võidetuile“ (1958) pärinevad ka lood, nagu oleksid venelased kasutanud pommitamisel taganevate sakslaste Leningradi rindel maha jäänud pomme.

Väärib aga märkimist, et esimene laiemalt levinud artikkel Tallinna õhurünnakust ilmus Välis-Eesti koguteose „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ VIII köites 1959. aastal ja selle autor oli Elmar Umblia, muu hulgas Tallinna kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja 1934–1944 ning Tallinna tuletõrjebrigaadi ülem. Saksa okupatsiooni ajal oli ta Eesti õhukaitseliidu juhataja. Umblia artiklis ei mainita aga inglasi, naislendureid ega ka kohapealseid vaenlase agente-signalisaatoreid ühegi sõnaga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee