EESTI ESIMENE VABAÕHUMUUSEUM: Mõniste muuseum sai alguse koduloouurijatest

Oli ka aeg: Rootsis Skansenis oli selline rajatud 1891. ja Soomes Seurasaaril 1909. aastal. Paraku takerdus see aastakümneteks erinevate hädade taha: küll sõjad, küll majanduskriis, küll lihtsalt rahapuudus. Kord jõuti sellele juba üsna lähedale, Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid taas algas sõda. Nii saigi Tallinn vabaõhumuuseumi alles 1957. aastal.

Üllatuslikult loodi Eesti esimene vabaõhumuuseum hoopis Läti piiri lähedal Mõnistes, kus toimus 1948. aastal kodulooringi asutamiskoosolek. Peamiseks eesmärgiks võeti koguda ümbruskonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid ning selle tulemusena asutatigi kohalikku rahvamajja isetegevuslik koduloomuuseum.

Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 1955. aastal. 2015. aastast Mõniste talurahvamuuseumi nime all tegutseva asutuse peahooneks sai 1957. aastal talumeeste ehitatud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluse hoone. Samal aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga rajoonidevahelise koduloomuuseumi filiaalina.

Kodulehe andmetel näeb Eesti vanimas vabaõhumuuseumis Mõniste üldajalugu kiviajast kuni 20. sajandi keskpaigani, XIX–XX sajandi taluhooneid ja nende sisustust, lisaks põllutöö- ja hobuseriistu, sepatööriistu, tarbeasju ja talutekstiili. Sisse saab astuda püstkodadesse, rehielamusse, aitadesse ja suitsusauna. Muuseumi üheks osaks on 80 aastat tagasi talumeeste loodud ühistu kauplus. See küll suleti enne teist maailmasõda, kuid on nüüd taas kaupluseruumina taastatud – see annab ettekujutuse, kuidas 1926. aastal rajatud talurahvakauplus ja kaupmehe eluruum seestpoolt välja nägid. Kokku oli muuseumis möödunud aasta seisuga 13 322 museaali.