Inimlihavorst Tartus: kas varemetes tegutseski salavabrik? (1)

Inimlihast vorsti legendid hakkasid Tartus ringlema pärast teist maailmasõda, kui suust suhu levisid hoiatuslood inimliha kasutavatest vorstivabrikutest, mille tarbeks inimesi röövitavat. Eks müüdigi ju Tartu toiduturul igasugust kahtlast kraami, mis justkui inimestest tehtud saadustega kauplemist kinnitas.

1947. aasta 23. veebruarist on teada lugu, kuidas Tartu turule jooksis keegi naine, karjudes: „Appi! Tapetakse!“ Naine osutas paarsada meetrit turust eemale, kus intsident olla juhtunud. Turul viibinud inimesed läksid mainitud kohta vaatama ning väidetavalt leidsid hoonete varemetest inimkeha tükke, juukseid ja koolivihikuid.

Naine, keda olevat tappa üritatud, jutustas, et ta müüs turul piima, kui üks mees kutsus ta varemetesse oma sõpradele piima müüma. Naine läks pahaaimamatult kaasa ja nägi, kuidas varemetes üht laipa auto pealt maha tõsteti. Seepeale jooksis ta suures hirmus minema, kuid teda visati tagantjärele kirvega.