Foto: Daisy Lappard
Eesti
10. märts 2020, 21:47

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Rahula keset Jõgeva maanteed

Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.

Mõlemal pool Jõgeva maanteed laiuva Põltsamaa kalmistu jaoks andsid tarviliku maa-ala Uue-Põltsamaa mõisa kunagised omanikud Lilienfeldid. Rahula on hästi hooldatud ning mööda teeradu kõndides võib sattuda selle väga eripalgelistesse nurkadesse: varjulistelt ja hämaratelt, rohelusse uppunud hauaplatsidelt päikese- ja valgusküllaste liivaga kaetud matmispaikadeni.

Johannes Rennit

Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppinud vaimulik Johannes Rennit teenis Tartu Maarja, Kambja ja Põltsamaa kogudusi ning pälvis kohalike tugeva poolehoiu. Tudengipõlves osales ta esimese sinimustvalge lipu õnnistamise tseremoonial Otepääl 1884. aastal.

Usumehe hauda tähistab massiivne maakivist rist.

Johannes Rennit Foto: Peeter Langovits

Martin Terras

Vene keiserliku armee ohvitser Martin Terras osales esimeses maailmasõjas ja Eesti vabadussõjas, kus vastutas suurtükivägede eest ning pälvis polkovniku auastme. Hiljem oli ta Põltsamaa esimene linnapea ning tegutses agaralt ka Ühispanga, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu ja kohaliku tuletõrjeühingu eesotsas.

Aktiivse mehe kalmul seisab lihvitud graniidist hauakivi.

Martin Terras Foto: Ajalooarhiiv
Martin Terras Foto: Peeter Langovits

Perekond Maurach

Maurachide hauaplatsil puhkavad muuhulgas isa ja poeg, vaimulikud Carl Peter Ludwig ja Paul, kes mõlemad õppisid Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Carl Peter Ludwig Maurach teenis põgusalt Riia Jakobi kogudust ja seejärel ligi 40 aastat Põltsamaa Niguliste kogudust. Paul Maurach oli hingekarjaseks Vändras ning samuti Põltsamaal.

Vaimulike haudadele pandi graniidist ristidega hauatähised, millest üks on nüüdseks murtud.

Perekond Maurach Foto: Peeter Langovits

Ants Paju

Ajakirjanikust ja poliitikust aatemehe Ants Paju elutööd pole võimalik üle hinnata: ta suutis lihtsalt sedavõrd palju. Ta oli ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja ja Eesti Kongressi delegaat, kuulus ülemnõukogusse ja riigikogusse, oli Jõgeva linnapea ja linnavolikogu esimees. Paju südameasjaks oli Põltsamaal asuva Sõpruse skulptuuripargi rajamine ja Kaukaasia Tammsaare muuseumi eest hoolitsemine. Pälvis rohkelt riiklikke ja kohalikke aumärke.

Põltsamaa kalmistul asub väärika mehe sümboolne hauaplats põllukivi ja mustast graniidist tähisega.

Ants Paju Foto: Aldo Luud
Ants Paju Foto: Peeter Langovits

Hellat Rumvolt

Kunagine Eesti NSV poksimeister Hellat Rumvolt õppis Moskvas NSV Liidu siseministeeriumi akadeemias ja töötas aastakümneid vabariikliku autoinspektsiooni ülemana. Rumvolt oli oma ala tunnustatud arvamusliider, kelle liiklusteemalised kommentaarid olid alati oodatud.

Euroopaliku liikluskultuuri Eestisse tooja puhkepaik on kaunilt kujundatud ja hooldatud.

Hellat Rumvolt Foto: Peeter Sirge
Hellat Rumvolt Foto: Peeter Langovits