Miiniristleja Konstantin ehitamine Vene-Balti laevatehases.Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Eesti
10. märts 2020, 21:47

Mõõkadest allveelaevadeni: Eesti sõjatehaste toodangut osteti isegi Inglismaal, Rootsis ja USAs

Tasuja, Eesti Kaigas, Rasputin, Vanapagan, Pikker, Puuk, Sorts, Vibulane, Erilane, Kotkasilm … Mis neid sõnu ühendab? Eks ikka see, et sellised nimed anti Eesti oma sõjatööstuse toodangule, alates käsigranaatidest ja lõpetades liikursuurtükkide ning sõjalaevadega. Jah, 20. sajandi esimesel poolel oli oma sõjatööstus Eestis veel täiesti olemas! Siin loodi asju, mida osteti isegi Inglismaale, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse.

Tasuja, Eesti Kaigas, Rasputin, Vanapagan, Pikker, Puuk, Sorts, Vibulane, Erilane, Kotkasilm … Mis neid sõnu ühendab? Eks ikka see, et sellised nimed anti Eesti oma sõjatööstuse toodangule, alates käsigranaatidest ja lõpetades liikursuurtükkide ning sõjalaevadega. Jah, 20. sajandi esimesel poolel oli oma sõjatööstus Eestis veel täiesti olemas! Siin loodi asju, mida osteti isegi Inglismaale, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse.

Eesti 20. sajandi sõjatööstusele mõeldes meenub nii mõnelegi kesk- ja vanemaealisele Eesti inimesele Tallinnas Lasnamäel asunud Dvigateli tehas, mille direktor Vladimir Jarovoi meie taasiseseisvumise aegadel praalis, et tema sõjatehas hakkab oma töölismalevale relvi valmistama. Kuulnud oma venekeelsetelt sõpradelt üht-teist Dvigateli nõukogudeaegsest toodangust ja teades selle tehase varasemaidki tegemisi, võisin ma Jarovoi ähvardust kommenteerida, et jah, muidugi, Dvigatelil on ju ammused kogemused relvade tootmisel — 1905. aasta revolutsiooni ajal valmistati sealses sepikojas mõõku ... 

Tööpinke laskerelvade tootmiseks pole Dvigatelil aga kunagi olnud ja jutt Dvigatelist kui sõjatehasest oli bluff. Tolle legendi mõte oli see, et kahtlase poliitilise taustaga eestlasi ei saaks sõjatehasesse tööle võtta. Tehas toimis migratsioonipumbana, tuues sisse tööjõudu idaimpeeriumi avarustest. Olgu ka öeldud, et Dvigateli asutasid 1898. aastal Riia ja Tallinna tööstustuusad vagunitehasena ning kuni 1918. aastani valmistati seal 19 673 kaubavagunit ja 2042 reisivagunit.

Esimesed olid laevatehased

Esimesed tegelikud sõjatehased Eestis olid 20. sajandi algul hoopis Tallinnas asutatud laevatehased. Neid ehitati siia kolm: Vene-Balti ja Bekkeri tehased Koplis ning Noblessneri tehas Tallinna lahe lõunakaldal. Sõjalaevaehitus läks tolleaegses Eestimaa kubermangu pealinnas lahti 1913. aastast. Esimese maailmasõja eel ning ajal alustati siin kahe ristleja, 11 hävitaja, 14 allveelaeva, nelja miinitraaleri ja üheksa jõesuurtükipaadi ehitamist. 

Edasi lugemiseks: