USA president Ronald Reagan (vasakul) ja NSVLi juht Mihhail Gorbatšov Šveitsis toimunud kohtumisel 1985. aastal.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
11. märts 2021, 07:15

MINEVIKUHETK | 11. märts: Nõukogude Liidu juhiks sai reformimeelne Mihhail Gorbatšov (4)

11. märtsil 1985. aastal valiti Nõukogude Liidu juhiks ehk kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Kiirelt ametiredelil tõusnud poliitik juhtis riiki tormilisel perioodil, mis kulmineerus Nõukogude Liidu lagunemisega.

Gorbatšov sündis 1931. aastal Stavropoli lähedal elanud talupoegade perre. Koolipoisina liitus ta kommunistliku partei noorteühendustega, nagu tollal kombeks. 1952. aastal astus Gorbatšov Moskva ülikooli ning asus seal õigusteadusi õppima. Pärast kooliteed naasis noormees tagasi kodukanti, kus ta hakkas aktiivselt poliitikaga tegelema. Sel hetkel algas Gorbatšovi kiire tõus kommunistliku partei ridades. Mehe edu pandiks oli intelligentsus ning oskus näha ja kasutada häid võimalusi. Teda aitas ka võime seostada end mõjuvõimsate mentoritega, kelleks üheks oli Vene salapolitsei KGB juht Juri Andropov. Viimase soovitusel valiti Gorbatšov 1971. aastal ka kompartei keskkomiteesse.

Mihhail Gorbatšov nägi järgnevate aastate jooksul vaeva, et oma karjääri edendada. Kui Leonid Brežnev 1982. aastal suri, võttis tolle rolli partei peasekretärina üle Andropov. Kaks aastat hiljem lahkus siitilmast ka Andropov. Arvati, et juba tol hetkel võib Gorbatšovist saada endise mentori järeltulija Nõukogude Liidu juhipositsioonil, ent see mõte põrkus vastu vanameelseid ametnikke. Ametisse valiti hoopis eakas Konstantin Tšerenenko. Ent ka tema ei pidanud kaua vastu – isegi mitte aastat. Tšerenenko surmaga oli gerontokraatia lõppenud ning 11. märtsil 1985. aastal valiti Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov.

Järgnevad kuus aastat olid Nõukogude Liidu ja Gorbatšovi jaoks tormilised. Partei peasekretär leevendas ühiskonnas poliitilist rõhumist ning arendas välispoliitikat. Samuti panustas ta majandusreformide programmile, mida nimetati perestroikaks. Muutuste tempo oli aga liiga kiire ning kümnendi lõpp näitas Nõukogude Liidu lagunemise märke – 1991. aastal see lõpuks juhtuski.