MINEVIKUHETK | 7. märts: Alexander Graham Bell hankis telefonile vastuolulise patendi

Kui Belli perekond 1870ndatel Ameerikasse Bostonisse kolis, tekkis Alexander Grahamil huvi kõne juhtmete kaudu edastamise üle. Kümneid aastaid varem Samuel Morse poolt leiutatud telegraafiaparaat võimaldas peaaegu vahetu suhtlemise kahe üksteisest kaugel asuva punkti vahel. Telegraafi puuduseks oli asjaolu, et see nõudis sõnumite käsitsi edastamist jaamade vahel ning korraga sai jagada vaid ühte teadet. Bell soovis ühendada telegraafi ja plaadimängija omadusi, et kaugsuhtlust veelgi paremaks luua.

Koos Bostoni masinapoe töötaja Thomas Watsoniga töötas Bell välja uue seadme prototüübi. 1876. aasta 14. veebruari varahommikul suundusid Belli esindajad USA patendiametisse, et leiutisele patent hankida. Sama tegid ka teise leiutaja, Elisha Gray advokaadid. Palju on tekitanud poleemikat asjaolu, kes jõudis patendiametisse esimesena. Vandenõulased on väitnud, et Bellile anti ebaõiglaselt telefoni patent ning et ta varastas Gray leiutise teabe. Viimase kohta pole siiski mingeid tõendeid. Uurijad on leidnud, et Belli sissekanne oli tolle päeva viies, ent Gray oli alles 39. 

Igal juhul andis USA patendiamet 7. märtsil 1876. aastal just Bellile telefoni tootmise ainuõiguse. Šotlase nimi kirjutati „telefoni isana“ ajalooraamatutesse ning pärast patendi hankimist hakkas aparaat maailmas levima. Esimest töötavat telefoni katsetas Graham samal aasta 10. märtsil – ta edastas sõnumi oma abilisele Thomas Watsonile. „Hr Watson, tulge siia, ma soovin Teid näha,“ kõlas ajaloo esimene lause telefonis.