MINEVIKUHETK | 5. märts: suri terrorit külvanud NSV Liidu juht Jossif Stalin (65)

Ohtuleht.ee

5. märtsil 1953. aastal suri Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin. Teda jäädi mäletama sajandi suurima massimõrvarina, ent ka valitsejana, kelle juhtimisel võideti Suur Isamaasõda.

Kehva tervisega Jossif Stalin lahkus Kremlist 1953. aasta veebruari keskel ning suundus Kuntsevo lähedal asuvasse suvilasse ehk daatšasse. 1. märtsi varahommikul, tõenäoliselt pärast suurt joomingut, muutusid Stalini ukse taga seisnud valvurid murelikuks, sest parteijuhi toas oli surnuvaikus. Ärev olukord kestis kogu päeva kuni õhtul sisenes teenija Stalini tuppa ning leidis kokkukukkunud mehe magamistoa põrandalt. Ühe allika kohaselt tegi ta uriiniloigus lamades ebaselgeid hääli.

Stalini olukorrast teatati koheselt ka teisi poliitilisi liidreid. Nikita Hruštšov, Georgi Malenkov, Lavrenti Beria ja Nikolai Bulganin saabusid peagi Kuntsevosse. Stalin ise magas tol hetkel esinduslikult söögitoa diivanil. Neli riigimeest arvasid, et tal pole midagi tõsisemat viga ning lahkusid. Alles järgmisel päeval kutsuti arstid, sest Stalin oli kaotanud kõnevõime ning teda tabas halvatus. Meditsiinitöötajad teatasid, et Nõukogude Liidu liider oli läbi elanud suure insuldi. Poliitbüroo juhid külastasid igal järgneval päeval suvilat, ent neil polnud aimugi, kuidas edasi käituda. Levisid ka jutud, et ühel neist võib olla Stalini olukorraga seoses käsi mängus.

74aastase Stalini voodiäärel istunud tütre Svetlana sõnul avas isa 5. märtsi õhtul silmad ning vaatas teda hirmuäratava pilguga. Samuti tõstis Stalin vasaku käe ning suunas selle üles. Seejärel ta suri. Avalikkusele teatati riigijuhi lahkumisest järgmisel päeval. 9. märtsil toimusid Moskva Punasel väljakul hiigelsuured matused – Stalini surnukeha palsameeriti ning asetati Lenini kõrvale mausoleumi. Avalikkuses avaldasid Poliitbüroo liikmed lahkunu ees austust ning kurbust, ent sisimas tundsid paljud neist türanni lahkumise üle rõõmu ja kergendust.