MINEVIKUHETK | 28. veebruar: Taani väed ründasid Põhjasõjast kurnatud Rootsit (1)

Taani oli Põhjasõjast Traventhali rahulepinguga juba esimesel aastal välja astunud. Sellele vaatamata sooviti Rootsile kaotatud piirkonnad iga hinna eest tagasi võtta. Kui rootslased 1709. aastal Poltava all lüüa said, nägid taanlased selles kauaoodatud võimalust. Taani kuulutas oktoobris Rootsile sõja ning peagi saabus taanlaste suur invasioonivägi Rootsi aladele, kus nad ei kohanud algselt mingit vastupanu. Rootslased polnud suutnud veel Poltava hävingust taastuda.

Järgmise aasta veebruariks oli Rootsi armee eesotsas Magnus Stenbockiga suutnud end koguda. Otsustav lahing toimus olulise pidepunkti Helsingborgi lähedal. Stenbock sai viivitusega teada, et taanlased, keda juhtis Jorgen Rantzau, olid Helsingborgi poole teel, mistõttu pidi ta kiirustama, et Rantzau ei saaks linnas kaitsepositsiooni võtta. Rootsi kalendri järgi 28. veebruari hommikul puhkes linna lähedal kahe vaenuväe vahel heitlus.

Lahingust võttis osa umbes 28 000 sõjameest. Vaenuväed olid omavahel võrdsed – mõlemasse kuulus ligi 14 000 sõdurit. Taanlastel oli arvukam jalavägi, ent rootslastele kuulus suurem ratsavägi ning neil oli ka rohkem kahureid. Kokkupõrke alguses olid taanlased edukamad, ent kui Rantzau ise mõtlematult lahingusse tormas ja haavata sai, tekkis sõdurite seas kerge paanika. Taani sõdurid arvasid, et nad on ümber piiratud, mistõttu lagunes nende lahingurivi laiali ja paljud põgenesid linna suunas.

Võidukad rootslased asusid Helsingborgi piirama. Stenbock arvas, et tema väed on liiga nõrgad, et linn vallutada, mistõttu hakkas ta seda pommitama. Taanlased püsisid purustatud linnas viis päeva, enne kui nad põgenesid. Üle poolte Taani sõduritest kas tapeti, said haavata või võeti vangi – rootslaste kaotused olid tunduvalt väiksemad. Taani katse Rootsile kaotatud alad tagasi võtta ebaõnnestus.