Suurbritannia ajalehe 1918. aasta reklaam kurgupastillile, mis pidi viiruse eest kaitsma.Foto: TopFoto/Scanpix
Toimetas Aare Kartau 28. veebruar 2020 12:13
Hispaania gripiks ristitud haiguspuhang on olnud seni maailma ajaloo üks suurem viirusepuhang. „Kõigi pandeemiate emaks“ nimetatud nakkushaigus põhjustas üle maailma ligi 50 miljoni haigestunu surma.

Ehkki viiruse päritolu osas puudub üksmeel, levis see aastatel 1918-1920 kogu maailmas. Veidi rohkem kui sada aastat tagasi puhkenud viirusesse nakatus umbes 500 miljonit inimest ehk umbes kolmandik tolleaegsest maailma rahvastikust. Surma sai hinnanguliselt ligi 50 miljonit inimest. Samal ajal toimunud I maailmasõda nõudis „vaid“ ligi 10 miljoni sõduri elu.