MINEVIKUHETK | 26. veebruar: Napoleon põgenes Elba saarelt (1)

1814. aasta aprillis otsustasid Kuuenda koalitsiooni sõjas võitjateks tulnud riigid, et kukutatud keiser Napoleon Bonaparte tuleb saata pagendusse. Fontainebleau kokkuleppega saadetigi Napoleon 12 000 elanikuga Elba saarele n-ö valitsejakohuseid täitma. Prantslane säilitas lepingu järgi iroonilisel kombel ka keisritiitli. Tollal 45aastane mees jõudis Elba pealinna 4. mail. Ta nägi saareelanike heaolu nimel palju vaeva, millest jäi mulje, et suurmees on lüüasaamisega leppinud. Nii see aga polnud, sest samal ajal haudus Napoleon plaane Prantsusmaale naasmisest.

Kuigi teda valvati pidevalt, polnud Napoleon saarel sugugi muust maailmast eraldatud. Keisrile laekus tuhandeid kirju ning tal võimaldati lugeda Euroopa suuremaid ajalehti. 

26. veebruari õhtul 1815. aastal õnnestus Napoleonil ootamatult Elbalt põgeneda. Tema taga seisis vaid väike laevastik, mida saart patrullivad laevad ei märganud. Kui naasnud keiser Prantsusmaa pinnale astus, kogunes tema ümber toetav rahvamass. Võidukalt saabus Napoleon 20. märtsil Pariisi – linnaelanikud võtsid keisri pidustustega vastu. Senine kuningas Louis XVIII põgenes Belgiasse. Algas perioodi, mida nimetati Napoleoni Sajaks päevaks.

Viini kongressil osalenud Euroopa suurriikide jaoks oli Napoleon Bonaparte'i põgenemine Elbalt šokeerivaks uudiseks. Märtsis puhkes Seitsmenda koalitsiooni sõda, milles keiser vastastele alla jäi. Napoleon saadeti pagendusse Saint Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri.