Eestimaa Päästekomitee loodi 19. veebruaril 1918. aastal, kui Nõukogude Venemaa väed olid Eestist lahkumas ning Saksamaa armee lähenemas. Maanõukogu poolt ellu kutsutud komiteele, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, anti kogu riiklik võim. Samal päeval võttis Päästekomitee vastu otsuse kuulutada välja iseseisev Eesti Vabariik. Loodi komisjon, mis asus kiirelt iseseisvusmanifesti koostama.
23. veebruaril toimus Pärnus Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti ehk „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ettelugemine. Siiski tähistame me riigi sünnipäeva 24. veebruaril, mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus. Väidetavalt Tallinnas eraldi mingit suurejoonelist Eesti Vabariigi sündi siiski ei toimunud – manifesti olemasolu oli juba iseseisvumise märgiks.
24. veebruaril 1918. aastal nimetas Päästekomitee ametisse 13liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse, mille etteotsa sai Konstantin Päts. Reaalsuses kuulus Ajutisse Valitsusse üheksa inimest: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Jaan Poska, Juhan Kukk, Jaan Raamot, Andres Larka, Villem Maasik, Ferdinand Peterson ja Peeter Põld. Riigi sündi tähistas ka Pika Hermanni torni heisatud sinimustvalge lipp. Algselt jäid täitmata Saksa, Soome ja Rootsi rahvusasjade ministrite kohad. Päts ise hoidis ministrite nõukogu esimehe koha kõrval ka eraldi ministrikohta.
Eesti iseseisvus püsis algselt vaid ühe päeva. Saksa väed jõudsid 25. veebruaril Tallinnasse. Nemad ei soovinud Eesti omariiklusest midagi kuulda ning algas Saksa okupatsioon.
Kommentaarid