MINEVIKUHETK | 21. veebruar: Londonis ilmus Karl Marxi kommunistlik manifest (18)

Kui Saksamaalt pärit filosoof Karl Marx 1845. aastal Prantsusmaalt oma äärmussotsialistlike ehk kommunistlike vaadete pärast välja saadeti, suundus ta Brüsselisse. Sinna järgnes ka tema vaateid jaganud Friedrich Engels, kes sai Marxi eluaegseks koostööliseks. Järgmise kahe aasta jooksul arendasid mehed oma kommunismifilosoofiat ning neist said töölisklassi liikumise intellektuaalsed juhid. Londonis elavatest Saksa töölistest koosnev salaühendus nimega Õigluse Liiga (hiljem Kommunistlik Liiga) soovis, et Marx ja Engels nendega liituksid ning ühingu õpetustest kokkuvõtva manifesti kirjutaksid.

1848. aasta veebruaris saigi kirjutis valmis – põhiosa kirjutas Marx, ent ta kasutas ka Engelsi töid. Marx saatis selle Londonisse ning Liiga võttis teose kohe manifestina kasutusele. Tõenäoliselt maailma mõjukaim poliitiline pamflett kuulutas, et kogu senise ühiskonna ajalugu on klassivõitluste ajalugu ning proletariaadi ehk töölisklassi vältimatu võit teeks klassiühiskonnale igavese lõpu. Teos oligi peamiselt absurdne vihakõne kodanluse aadressil ning soovitas neile kätte maksta. Marx ennustas, et Euroopas toimub peatselt revolutsioon.

Kui teos 1848. aasta veebruaris ilmus, oli sellel vähe mõju. Selle ideed kajastusid suurema jõuga 20. sajandil – 1917. aastal korraldas Vladimir Lenin Venemaal eduka kommunistliku riigipöörde. 1950. aastaks elas ligi pool maailma rahvast marksistlike valitsuste võimu all.