Eesti

Veebruaris ajaloos: kirgede torm riigikogus ehk kuidas ministrihärra tuupi sai 

Tiit Naarits, 14. veebruar 2020 12:29
Duell TartusFoto: vikipeedia
Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

1929 – Kirgede torm riigikogus

5. veebruaril 1929 toimus riigikogus vahejuhtum, kus Põllumeeste Kogu saadik tormas riigikogu vestibüülis kallale sotsialistist haridusministrile Leopold Johansonile. Tupits andis ministrihärrale kõrvakiilu. Johansonil purunesid selle tagajärjel prillid. Rahvasuus hakati sellist käsitsi kallaleminekut kutsuma „tupitsa andmiseks või tegemiseks“, mis hiljem mugandus kõnekäänuks „tuupi tegema“.

1933 – Duell Tartus

1933. aasta algul sattus Oswald von Schmidt peale oma naisele ning tolle tudengist silmarõõmule Friedrich Walterile. Ainsaks lahenduseks leiti olevat duell, mis toimus 18. veebruaril Tartu lähedal Vorbuse metsas tulirelvadega. Walter sai duellil haavata ning suri paar päeva hiljem. Ta oli viimane duellil hukkunud Tartu tudeng. Schmidt määrati hiljem kaheks aastaks vangi.

Julge lipuheiskajaFoto: Soosaar / Rahvusarhiivi filmiarhiiv

1950 – Julge lipuheiskaja

24. veebruaril 1950 ei tulnud Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine kõne allagi. Ometi heiskas helilooja Artur Kapp oma majale Tallinnas sinimustvalge lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. Väidetavalt toodi põhjenduseks, et kuulus helilooja oli kõvasti pudelist julgust võtnud ning ei andnud endale enam oma tegudest aru. See oli ühtlasi ajavahemikul 1945–1986 ainus juhtum, kui avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud.

Uus peatükk Eesti teatriloosFoto: Teatriliit

1966 – Uus peatükk Eesti teatriloos

13. veebruaril 1966 toimus Jaan Tombi nimelises kultuuripalees (nüüdne Salme kultuurikeskus) esietendus. Lavalaudadele jõudis Aleksander Andrejevi ja Mikk Mikiveri näidend „Otsustage meie üle, inimesed!“. Selle lavastasid Jaan Saul ja Rein Olmaru ning tegemist oli Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri avaetendusega. 1994. aastast kannab kunstiasutus Tallinna Linnateatri nime.

Hiiumaa hirmFoto: Hiiumaa muuseum

1971 – Hiiumaa hirm

1957.–1958. aasta talvel tuli üle jää Hiiumaale elama üksik isane hunt. Kiskjale peeti lakkamatult jahti, kuid ometi tabati kaval loom alles 11. veebruaril 1971. aastal, kui ta oli umbes 18 aastat vana. Villem Lehtsalu poolt lastud hallivatimees kaalus 38 kilogrammi. Aasta hiljem tehti hundist topis, mida on võimalik vaadata Hiiumaa muuseumis. 

 

Leelo-leelo …Foto: Stoppkaader / ERR

1991 – Leelo-leelo …

16. veebruaril 1991 ilmus „Ivar Vigla sou“ ajal järsku ekraanile kiri: „Erisaade valuutavahetusest“. Eetrisse ilmus tõsine ja asjalik Feliks Undusk, kes edastas väidetavalt Soome uudistesaatest kuuldud pommuudise, et käibelt kaovad Soome 100-margased rahatähed, mida stuudios kinnitasid ka seda kommenteerima kutsutud „Simple-minded Estonians Banki“ in-cash-osakonna juhataja Riho Remmel ja Harri Tiido. Paljud inimesed, kel seda väärtuslikku valuutat kodus oli, tormasid kohe tegutsema ning saade jäi lõpuni vaatamata. Kuigi oleks pidanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee