Eesti

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Kultuuritegelased Rapla kalmistul 

Voldemar Kuslap, 14. veebruar 2020, 12:24
Voldemar KuslapFoto: Daisy Lappard
Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.

1901. aastal valmis Raplas stiilipuhas suuremõõtmeline, ainus kahe torniga maakirik Eestis. Alates 1993. aastast korraldatakse Rapla kirikumuusikafestivale. Hiljem laienes üritus ka teistesse maakondadesse, selle raames on esinenud nii meie kui ka välismaa muusikud ja kollektiivid.

Samal teemal

Kirikuaias asub vabadussõja ausammas. Mälestusmärk valmis 1923. aastal skulptor Jaan Koorti kavandi järgi ja see lõhuti 1940. aastal. Ausammas taastati 1988. aastal, tehtuna Saaremaa dolomiidist Mati Variku, Tõnu Maarandi ja Udo Ivaski kavandite järgi. Kaks terveks jäänud detaili paigutati kirikusse.

1780. aastal annetas Alu mõisnik krahv Tiesenhausen maatüki surnuaia rajamiseks. Ehitati ka kabel ümbruskonna mõisnike matmiseks, matmisplaanist loobuti aga ruumipuuduse tõttu. Kalmistu laiendamiseks kinkis hilisem mõisnik Lilienfeld pool maad juurde. Inimtegevuse tõttu on kalmistu muutunud puude ja põõsaste poolest liigirikkaks pargiks, kuhu on maetud teiste seas mitmeid meie silmapaistvaid vaimuinimesi.

Carl Eduard MalmFoto: Peeter Langovits

CARL EDUARD MALM 

Rootsi-saksa päritolu koolmeister, vaimulik ja kirjamees Carl Eduard Malm õppis Tartu ülikoolis filoloogiat ja teoloogiat. Oli kauaaegne Rapla pastor, hilisem Lääne-Harju praost. Ta on avaldanud laulu-, kooli- ja jutukogumikke, olnud üks uue kirjaviisi propageerijaid ning tõlkinud Goethe, Schilleri ja Heine ballaade ning Krõlovi valme. Oli ühtlasi Rapla uue kiriku ehitamise üks algatajaid. Perekonna kalmul seisab kolm ühesugust lihtsat malmristi. Suurmehe tähis on vasakult äärmine, ristil vasest plaat.

Joosep LiivFoto: Peeter Langovits

JOOSEP LIIV

Teine Rapla tuntuim ja kauaaegseim pastor oli Joosep Liiv, kuulsa Juhan Liivi onupoeg. Ta õppis Tartu ülikoolis ja Berliinis, oli mitme kooli asutaja ning teenis mitmetes kogudustes, seejuures Raplas ligi 40 aastat. Tegeles ka piibli uue tõlkega, tema tõlgitud on muuhulgas uus testament. Mitmeid kordi peatus tema juures Rapla mail ka Juhan Liiv. Perekonna mustast graniidist hauakivi seisab betoonalusel. 

Evald SaagFoto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

EVALD SAAG

Tuntud teoloog Evald Saag lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Oli 1941. aastast Tallinna toomkiriku vikaar-õpetaja, 1956. aastast Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Oli üks usuteaduste instituudi asutajaid, töötas seal aastaid dekaanina. 1966. aastal sai Rapla praostiks. Teeninud ka Paldiski ja Pärnu Eliisabeti kiriku kogudusi. 1980. aastast usuteaduste instituudi audoktor. Teoloogi kalmu tähistab majesteetlikult lihtne mustast graniidist ristiga hauakivi.

Enn VetemaaFoto: Peeter Langovits

ENN VETEMAA

Mitmekülgselt andekas kirjanik, helilooja ja keemik. Oli produktiivne romaani- ja näitekirjanik, loonud ja tõlkinud tekste paljude muusikalide lauludele, kirjutanud filmistsenaariume. Tegutses Eesti Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning Eesti Televisiooni kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana. Talle on antud mitmeid aunimetusi. Meeldejääv hauakompositsioon.

Linda RausFoto: Peeter Langovits

LINDA RAUS

Nimekas rahvatantsuõpetaja, lavastaja ja hinnatud kultuuritöötaja. Juhendanud Rapla ja Harjumaa rahvatantsurühmi, lavastanud rahvakunstiõhtuid, olnud üldlaulupidude ja noorte tantsupidude juhtide seas. Näitlejate Sander ja Mauri Rausi ema. Rapla aukodaniku haual on mustast graniidist kivi, millel on tantsusõõri kujutis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee