Noppeid Eesti vabariigi aastapäeva esimese iseseisvuskümnendi kõnedest ja arvajatelt lehtedes
RIIGIKS KASVAMISE VAEVAD: Mis tegi muret noore Eesti riigimeestele?
1919
Annetagem hambaraha! (Tallinna Teataja, 22. veebruar 1919)
„Esimene üleüldine „Ühistöö“ kongress otsustas oma koosolekul 20. ja 21. veebruaril kõikide Eesti Vabariigi kodanike poole pöörduda üleskutsega Vabariigi esimese aastapäeva puhul, et ohverdada 24. veebruaril oma ühepäevane sissetulek meie noorele Vabariigile esimeseks hambarahaks. Sellekohaseid andeid võetakse 24. veebruaril ja terve pidunädala jooksul vastu kogu riigis „Ühistöö“ asutustes.“
Ühistöö, mille asutasid 1918. aasta detsembris ajutise valitsuse esindajad ja ärksamad kodanikud, oli vabatahtlikest koosnev Eesti rahvaväe tugiorganisatsioon, mis tegeles tollal veel kestnud vabadussõja ajal meditsiini, logistika ja heategevusega. Ühistöö lõpetas tegevuse 1921. aastal.
Jaan Teemant (Eesti Ajaloomuuseum SA)
1920
Jaan Teemant (Asutava kogu liige, hilisem kahekordne riigivanem; kõnest asutava kogu koosolekul. Tallinna Teataja, 27. veebruar 1920)
„Kas see on demokraatline valitsus? Igatahes on praeguses elus nii kaugele mindud, et enam kaugemale minna ei saa. See on ainult vari Nikolai aegsest ajast. [...] Ei ole tõesti ühtegi nurka õiguslises elus, kus valitsus mitte ei tahaks asju korraldada. Ei ole meil senini Eestis mitte üht nii võimetut valitsust olnud, kes arvab end nii väga kõrgel seisukohal olevat. (Juhataja: „Palun austatud kõnelejat mitte haavavaid ütelusi valitsuse kohta tarvitada!“) Vaadake, mida teeb praegu siseministeerium. Meil on Nikolai aegsed seadused, meil on Kerenski aegsed seadused ja kõiki neid seadusi tarvitatakse praegusel ajal siis, kui kedagi on tarvis Eestist välja saata. Kas ta midagi teinud on või ei.“
Kommentaarid (0)