PÕRGULAAN: Von Strykide matusekabel Riidaja mõisas ja selleni läbi metsa raiutud juurdepääsutee 1996. aastal.Foto: Eesti Vabaõhumuuseum SA
Reeli Reinaus 14. veebruar 2020 12:18
Mõisate ja mõisnikega seotud lugudest seisavad kauem rahvasuus jutud, mis räägivad kas erakordselt kurjadest või siis – vastupidi – just leebetest mõisnikest või nende prouadest. Puutunud aeg-ajalt kokku muistenditega mõisnikest, võin julgelt tunnistada, et ilmselt üks kurjemaid ja kardetumaid neist on elanud Mulgimaal Helme kihelkonnas Riidaja mõisas.

Mõisate ja mõisnikega seotud lugudest seisavad kauem rahvasuus jutud, mis räägivad kas erakordselt kurjadest või siis – vastupidi – just leebetest mõisnikest või nende prouadest. Puutunud aeg-ajalt kokku muistenditega mõisnikest, võin julgelt tunnistada, et ilmselt üks kurjemaid ja kardetumaid neist on elanud Mulgimaal Helme kihelkonnas Riidaja mõisas.

Muistendites nii Lälliks kui ka Lellekeseks kutsutud mõisahärra on olnud võrdselt kardetud nii elusa kui ka surnuna. Pigem keskenduvadki Eesti rahvaluule arhiivis leiduvad temaga seotud lood sellele, kuidas ta on pärast surma kummitamas käinud, ning selle põhjenduseks on toodud tõsiasi, et juba eluajal tegi ta nii oma perekonna kui ka mõisateenijate ja tööliste elu põrguks.

Nii kinnitabki üks lugu, et „Läll olevat kuri olnud isegi oma proua ja seitsme poja peale“, ning teine muistend tunnistab, et tal olevat olnud vallas terve rida sohilapsi, sest ta nõudnud teenijatüdrukuid ööseks enda juurde.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad