MINEVIKUHETK | 14. veebruar: Roomas hukati püha Valentinus (5)

Aastatel 268-270 valitses Roomat julmaks tituleeritud keiser Claudius II. Kuigi keiser viibis enamuse oma valitsusajast pealinnast väljas sõjakäikudel, on ta püha Valentinuse hukkamise legendis olulisel kohal. Kuna valitsejal tekkis raskusi sõdurite värbamisega, otsustas ta riigis kõik abiellumised keelata. Claudius arvas, et mehed ei soovi naiste ja perede tõttu sõjakäikudel osaleda. Legendi järgi nägi preester Valentinus selles suurt ülekohut ning jätkas salaja noorte paaride laulatamist. Samuti kuulutas ta kristlastele jumalasõna. Kui Valentinuse üleastumised avastati, otsustasid võimud ta vahistada ning hukata. 

Mitmed keskaegsed kroonikad on Valentinuse lugu ümber jutustanud. Nürnbergi kroonika kohaselt peksti meest enne surma nuiadega ning viimaks raiuti tal kristlaste aitamise tõttu pea maha. Veidi varasema kroonika kohaselt keeldus Valentinus keiser Claudiuse käsul Kristusest lahti ütlemast, mistõttu tal pea maha löödi. Ta maeti väidetavalt 14. veebruaril Roomast põhjas asuvale kristlaste kalmistule. Valentinus kuulutati pühakuks ning 496. aastast hakati tema surmakuupäeval tähistama püha Valentini päeva.

On aga tõsiasi, et püha Valentinuse loos on palju ebakõlasid ning segast informatsiooni, mistõttu ei saa seda kuidagi täie tõena võtta. Siiski on Valentinus kristlikus traditsioonis laialt tuntud pühak.