MINEVIKUHETK | 13. veebruar: liitlasvägede tarbetu rünnak purustas kauni Dresdeni (38)

1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil leppisid liitlasvägede juhid kokku, et Saksamaa linnade vastu alustatakse strateegilisi õhurünnakuid. Sihtmärkideks valiti linnad, mis olid tuntud sõja- ja tootmistööstuste poolest. Pommitamiste eesmärk oli Natsi-Saksamaa sõjajõud halvata ning sakslaste võitlustahe purustada. 

Dresden oli uhke keskaegne linn, kus asusid paljud kaunid kunsti- ja arhitektuuripärlid. Sõjaaegsel perioodil polnud seal asunud tähtsat sõja- ega muud suuremat tööstust. Sellele vaatamata sai Dresden osa II maailmasõja ühest suurimast pommirünnakust. Liitlasvägede ametliku seisukoha järgi oli linn tähtis sidekeskus, mille pommitamine tõkestaks sakslastel jagada teavet rindel venelaste vastu võitlevate vägedega. Paljude ajaloolaste arvates oli rünnaku tegelik eesmärk lihtsalt Saksamaad karistada.

13. jaanuari õhtul algas hävitav rünnak. USA ja Suurbritannia 800 pommitajat viskasid Dresdenile kahe päeva jooksul ligi 4000 tonni ulatuses lõhkekehi, mis muutsid kauni linna rusudeks. Pommitamises ja sellele järgnenud mitmeid päevi kestnud tuletormis hukkus kuni 25 000 linnaelanikku. Haiglad ei suutnud abivajajaid vastu võtta ning hukkunuid tuhastati ja maeti massihaudadesse. Olukord oli äärmuslik – üle 90% linnast oli purustatud.

Vaatamata kohutavale hävitustööle ei võitnud liitlasväed rünnakust strateegiliselt midagi – sakslased olid nii või teisiti alistumise äärel. Dresdeni pommitamine on II maailmasõja üks kritiseeritumaid käike. Isegi brittide peaminister Winston Churchill väljendas pärast rünnakut selle üle halvakspanu.