Foto: TOOMAS VOLMER/ETA/ÕHTULEHT
Eesti
7. veebruar 2020, 00:12

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti püüdis Eurovisionile pääseda (1)

Huvi oli 1993. aastal selleks suur, et mitte öelda tohutu. Wikipedia kirjutab 7. veebruari kohta: „Esmakordselt Eurovisioni lauluvõistlusele püüdlenud Eesti eurolaulule laekus ligi 50 tööd.“

Lõpuks valiti kaheksa laulu, mida esitles žüriile Eesti esindajaks valitud 17aastane Janika Sillamaa. Toona ETV meelelahutusprogrammi juhtinud Jüri Pihel ütles hiljem ajalehes Post põhjenduseks: tütarlaps oli kogenematu küll, aga pidas viisi.

Valitud laulude autorid olid tollased raskekaallased Alo Matiisen, Priit Pajusaar, Heini Vaikmaa, Andres Valkonen jt. Žüriile meeldis enim Valkoneni / Leelo Tungla laul „Muretut meelt ja südametuld“, rahvale aga teine Valkoneni pala „Lootus“. Valiti esimene, sest seda toetas ekspert Jaak Joala. Tema arvates sobis see laul paremini Eurovisionile.

1993. aastal lubati idaeurooplased esimest korda Iirimaal Dublinis korraldatud lauluvõistlusele ja et neid liiga palju poleks, peeti Ljubljanas eelvoor. Seitsme laulu hulgast selgitati edasi pääsemiseks kolm paremat. Loomulikult andsid endised Jugoslaavia riigid nii siis kui ka hiljemgi omavahel kõrgemaid punkte. Kokkuvõttes jäi Sillamaa alles viiendaks ega pääsenud seega Dublinisse.

Noor laulja nuttis lahinal, kuid hiljem oli ERRile kommentaari andes vapper: „Sain esimest korda välismaal käia ning nägin esimest korda mägesid. Lisaks oli meil erakordselt tore delegatsioon.“