Foto: Teet Malsroos
Eesti
6. veebruar 2020, 00:16

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esimene tõsisem film tegemata jäi

„Kajakate saar“ oleks esimene tõsisem film, mis Eestis valmistatud, lubab Esmaspäev 1929. aasta veebruari alul, kui tutvustab poolt tosinat linateost, mille võtted olid kohe algamas või alanud. See olnuks ka väga kallis film. Võteteks määrati üle kahe miljoni sendi.

Hanno Kompuse lavastuse ja Konstantin Märska operaatoritööga filmi suvised välisvõtted olid juba tehtud ja nüüd ehitas Estonia Film kinos Rekord näitelavale ateljeed, et sisevõtetega pihta hakata. „Tegelased ei ole veel lõplikult kindlaks määratud. Nendeks on rida algajaid ja ka tuntud Estonia jõude nagu pr Niilus (hiljem Marje Parikas) ja S(ergius) Lipp, kelledega juba mõnikümmend meetrit proovifilmi valmistatud,“ märgib Esmaspäev.

„Filmis kirjeldatakse põnevas vahelduses piirivalvurite ja piiritusevedajate elu. Lahingud, omavahelised konfliktid, mis läbi põimitud armastusintriigiga – kõik see sünnib karmi talve, sünge sügise ja kauni suve miljöös. Film oleks seega esimene, mis tooks linale Eesti looduse ja eriti rannamaastiku tema omapärasusega, sealsete inimeste kommete ja eluviisidega,“ kirjeldab ajaleht. „Literatuurne käsikiri (proua Willems, dr W abikaasa) räägib üksikul saarel elavate inimeste kirekonfliktidest, mis kisuvad oma keerisesse piiritusevedajad ja piirivalvurid.“

Film jäi lõpuks väntamata. Hiljem teatasid ajalehed Estonia Filmi raskustesse sattumisest.