MINEVIKUHETK | 5. veebruar: Vene revolutsionäär tahtis tsaari õhku lasta (9)

Stepan Halturini vanemad olid heal järjel talupojad Kirovist (tollasest Vjatkast). Noormees suundus peagi Peterburi, kus ta sidus end revolutsionääride tegevusega. Nende vaadetest innustust leidnud mees aitas luua Venemaa esimest tööliste ametiühingut. Halturini meelest pidi just töölisklassi esindaja olema see, kes tsaar Aleksander II tapab.

1879. aastal õnnestus mehel Talvepalees puusepana tööd saada. Halturin esines seal valenime all, sest võimud otsisid teda ametiühinguga seotud tegevuse tõttu taga. Ta kirjeldas, et Talvepalee on Vene ühiskonna peegelpilt – väline hiilgus varjab sisemist kaost. Töökaaslaste silmis oli Halturin lihtsameelne kloun ning nad hoiatasid teda sotsialistidega mehkeldamise eest. See Halturinit ei kõigutanud.

Revolutsionäärile sobis kuritegelike plaanide elluviimiseks ideaalselt, et kelder, kus töölised magasid, asus täpselt tsaari söögitoa all. Ta jagas plaani terroristlike meetmeid kasutava poliitilise liikumisega Narodnaja Volja, mis kiitis selle heaks ning varustas meest dünamiidiga. Puusepp õppis hoolikalt pähe tsaari käimised ja söögiajad ning lihvis selle kohaselt oma plaani pealtnäha täielikuks. 5. veebruaril (vkj) toimus Talvepalees Halturini korraldatud plahvatus, ent just sel päeval oli tsaar õhtusöögi tähtsa külalise hilinemise tõttu edasi lükanud. Seega ei saanud tsaar viga, ent hukkus kümneid teisi inimesi.

Pettunud Stepan Halturin põgenes pärast atendaadikatset Peterburist. Ta tabati 1882. aasta märtsis, sest ta oli taas seotud tapmiskatsega. Mees üritas mõrvata Odessa kindralkuberneri. Ta poodi üles paar päeva pärast intsidenti. Siiski elas Halturin kauem kui tema esimene sihtmärk Aleksander II – üks teine Narodnaja Volja revolutsionäär tappis tsaari 1881. aasta märtsis.