Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esimene naistaksojuht lenduriks pürgis (1)

Tõnis Erilaid, 30. jaanuar 2020, 00:02
Foto: TEET MALSROOS
„Magda Vitismann tekitas sensatsiooni, kui esitas kaitseministeeriumile palve võtta teda õpilaseks lennuväkke. Kaitseministeerium oli nõus, aga – õppige, kuid kui läheb lõpuks lendamiseks, makske lennuki kindlustamiseks kolm miljonit senti komisjoni. Seda raha preilil ei olnud. Ta pidi loobuma. Saatus viis aga preili kokku kaitseväes teeniva lenduri leitnant (Eduard) Lätega. Ühiste huvidega noored abiellusid ja asusid kaheistmelist lennukit ehitama. Said sellega valmis, kuid mootor oli räbal – võetud vana mootorrattaloksu küljest. Nii tahabki Magda Vitismann-Läte Inglismaale minna, et seal lendamist õppida ja oma lennukile uus mootor tuua,“ kirjutab Rahvaleht 1931. aastal.

Lenduriks soovinud ja lenduriga abiellunud Magda Vitismann oli varem kutseline taksojuht. Esimene naine Eestis selle ameti peal.

Lendamine aga jäigi tal paraku ainult unistuseks. Tema abikaasa oli hävituslendur, tõusis majoriks, kuid läks siis koos abikaasaga Poolasse, et seal lennuinseneriks õppida. Maailmasõda tuli peale, läbi seikluste jõuti autoga Eestisse tagasi. Siis tuli põgenikelaager Saksamaal ja emigreerumine Ühendriikidesse. Eduard oli seal insener, Magda aga agar seltskonnategelane. Lendamisele ta enam ei mõelnud.

Nii jäigi esimeseks Eesti soost naislenduriks Magdast seitse aastat vanem Elviine Kalep, kes tegi lendurieksami 1. augustil 1931 Berliinis.

Samal teemal

1. veebruar 2020, 00:01
TARTU RAHU 100: venelaste kaitse murdsid Poska tarkus ja Napoleoni konjak

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee