MINEVIKUHETK | 28. jaanuar: kosmosesüstiku katastroofi jälgisid miljonid televaatajad (4)

Challenger oli esimene kosmosesüstik, mis pidi viima tsiviilisiku kosmosesse. Selleks valiti välja 37aastane ühiskonnaõpetuse õpetaja Christa McAuliffe, kes pidi kosmoses ka koolitunni korraldama. Ta läbis tähtsa sündmuse nimel mitu kuud kestnud treeningu. Challenger pidi algsete plaanide kohaselt juba 23. jaanuaril õhku tõusma, ent halb ilm ja tehnilised rikked lükkasid starti mitu päeva edasi. 28. jaanuaril kell 11.38 asus süstik viimaks Floridast Canaverali neemelt teele. Challengeri stardi otsepilti jälgisid miljonid televaatajad.

Vaid 73 sekundit pärast teekonna algust plahvatas Challengeri lekkiv väliskütusepaak. NASA oli juba varem teadnud, et kütusekiirendi tihendid võivad olla problemaatilised, ent selle parandamiseks ei võetud midagi ette. Süstiku meeskonnaruum oli küll otsesest plahvatusest pääsenud, ent see langes pärast Challengeri purunemist 20 km kõrguselt merre. Eksperdid arvavad, et meeskond elas plahvatuse üle ning nad hukkusid tõenäoliselt alles kokkupõrkel veepinnaga. Arstid ei suutnud hiljem nende surmapõhjust tuvastada.

President Ronald Reagan moodustas kohe pärast traagilist õnnetust erikomitee, mis pidi kindlaks tegema katastroofi põhjuse. Uurimine kestis mitu kuud ning komitee lõplik raport oli NASA suhtes väga kriitiline. Kosmoseagentuur ei saatnud rohkem kui kaks aastat astronaute ilmaruumi, sest nad pidid oma süstikud ümber ehitama.