Vene kunstniku Vladimir Makovski kujutlus verisest pühapäevast.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
22. jaanuar 2021, 07:15

MINEVIKUHETK | 22. jaanuar: Peterburis toimus verine pühapäev

22. jaanuaril 1905. aastal tulistasid Vene sõdurid Pererburis tööliste rahumeelset demonstratsiooni. Rohkem kui saja inimese elu nõudnud intsidenti nimetatakse veriseks pühapäevaks.

Olukord Venemaal oli 1905. aastal pingeline. Kaug-Idas toimus ebaedukas sõda Jaapani vastu, mis neelas riigilt meeletult ressursse. Tekkinud majandussurutis mõjutas raskelt vene lihtrahvast ning leevendust ei suutnud leida ka tahtejõuetu tsaar Nikolai II. Keeruline situatsioon viis selleni, et radikaalsemad sotsialistide ja tööliste rühmitused hakkasid heaolu parandamiseks reforme nõudma. 

22. jaanuaril marssisid kümned tuhanded rahulolematud töölised Peterburis asuva Talvepalee ette. Äärmusliku preestri Georgi Gaponi juhitud demonstratsioon oli aga olemuselt rahumeelne. Tsaari ennast parajasti kodus polnud. Talvepaleed valvavatele sõduritele polnud keegi demonstratsiooni kohta erijuhiseid jätnud, mistõttu avasid nad ühel hetkel rahvamassi suunas tule. Tõenäoliselt tekkis paleesse viivate väravate ees rüselus.

Intsidendis elu kaotanud inimeste arv on jäänud vaieldavaks. Tsaari ametnike sõnul suri 96 inimest, ent valitsusvastaste jõudude arvates ulatus see arv vähemalt 4000ni. Tõenäoliselt hukkus kuni paarsada meeleavaldajat. Vigastada sai hinnanguliselt alla tuhande inimese.

Vaatamata sellele, et tsaar Nikolai polnud veresaunaga seotud, pidas rahvas just teda põhisüüdlaseks. Valitseja ise kirjeldas juhtunut „valusa ning kurva sündmusena“. Kogu riigis algasid streigid ja ülestõusud, millega vastati verisele pühapäevale. Sisepinged viisid revolutsioonini.