MINEVIKUHETK | 21. jaanuar: giljotiiniga hukati kuningas Louis XVI (3)

Louis XVI tõusis troonile 1774. aastal. Talle ei langenud sülle sugugi lihtne olukord – mees pidi tegelema tõsiste finantsprobleemidega, mille ta päris vanaisalt Louis XV-lt. Kahjuks polnud uus kuningas piisavalt pädev, et vajalikke lahendusi leida. Samuti süüdistati liigselt pillavas eluviisis Louis XVI naist Marie Antoinette'i, kes oli rahva seas väga ebapopulaarne.

1789. aastal kutsus kuningas viimase võimalusena kokku generaalstaadid – seisusliku esinduskogu, kuhu kuulusid vaimulike, aadli ja linnakodanluse esindajad. Selline käik tehti Prantsusmaal viimati üle 150 aasta tagasi. Kolmanda seisuse ehk linnakodanluse esindajad kasutasid võimalust ja kuulutasid end rahvuskoguks. See käivitas Prantsuse revolutsiooni. 14. juulil ründasid pariislased Bastille'i kindlust – seda päeva tähistatakse revolutsiooni algusena.

Kuna Louis XVI-l ei jäänud muud üle, andis ta peagi revolutsioonimeelsetele jõududele järele. Ta polnud valmis ka monarhiat reformima, nagu paljud talle soovitasid. Teovõimetu kuningas kaotas riigi üle kontrolli – kuningapaar üritas 1791. aastal raevuka opositsiooni eest Austriasse põgeneda, ent nad tabati. Järgneval aastal arreteeriti nii Louis kui ka Marie Antoinette ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Peagi algas rahvuskogu asendanud rahvuskonvendis kohtuprotsess kuninga üle, kus ta surma mõisteti. 

21. jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus täide. Kuninga hukkamisviisiks valiti äsja kasutusele võetud giljotineerimine. Louis olevat uhkelt ja kindla sammuga giljotiini ette kõndinud. Surmaeelses kõnes teatas ta, et andestab vaenlastele ning sureb süütuna. Kuningas Louis XVI on läinud ajalukku ainsa Prantsusmaa kuningana, kes hukati. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette, keda süüdistati samuti riigireetmises.